Algava ametliku suplushooaja eel on 672-st veeohutuspüstakust rikutud 224

1. juunil algab järjekordne suplushooaeg. Päästeamet kontrollis ka seekord Eesti ujumiskohti, mille tulemusena leiti puudustega või rikutud veeohutuspüstakuid kõikides maakondades.

„Veeohutuspüstakute kontrolli käigus nägime palju lõhutuid infotahvleid ning kaduma läinud päästevahendeid. Kolmandikul ehk 224-l veeohutuspüstakul avastati puuduseid: lõhutud või soditud infotahvlid, varastatud päästerõngad ja viskeliinid või olid viskeliinide nöörid ära lõigatud, “ütleb Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. „Olukord on üsna kurb, sest varastatud ohutusvahendid on mõeldud just inimelu päästmiseks ja kui neid seal enam ei ole, pole ka võimalik kiiret abi osutada, “lisab Virkala.

Päästeamet kontrollis nii valvega, kui ka valveta ujumiskohtasid. Lääne regioonis, kus on kokku 255 veeohutuspüstakut, oli neist rikutud või puudusega 56. Põhja regiooni 89 püstakust oli rikutuid 35, ida regiooni 52-st 30 ja lõuna regioonis, kus on püstakuid kõige enam – 276, oli rikutud või puudusega 103.

Päästeamet paneb südamele, et kui märgatakse katkist või muul moel puudulikku veeohutuspüstakut, andke sellest teada lähimale päästekomandole või Riigiinfo telefonile 1247.

Päästeamet vahetab rikutud püstakutel välja infotahvlid, püstaku valdaja ülesanne on hoolitseda, et päästevahendid oleks komplekssed ja korras. Ohutuspüstakult leiab lisaks päästevahenditele info ja juhendid, kuidas õnnetuse korral toimida. Samuti on iga püstak tähistatud numbriga, et häirekeskus saaks õnnetuse korral sündmuspaiga võimalikult kiiresti tuvastada ja hädasolijatele abi saata.

Eestis on kokku 672veeohutuspüstakut. Veeohutuspüstak koosneb erinevatest elementidest nagu päästerõngas, viskeliin, informatiivne materjal, elustamise ABC, hädaabinumbrid, päästerõnga kasutamise õpetus ja üldinfo ujumiskohtade tegevuste osas. Püstakult saab lugeda ka veeohutuse ennetavaid sõnumeid, mida tasub alati meeles pidada ning tutvuda käitumisjuhistega õnnetusse sattumise korral.

Suplushooaja eel ehk aasta algusest praeguseni on Eestis uppunud 9 inimest.

Soojad ilmad meelitanud randa aina enam inimesi, seega tasub meeles pidada lihtsaid ettevaatusabinõusid:

• Kui jood, ära uju! Ohtlikuks osutuvad ka nõrk joove ja pohmell. Alkoholi tarvitanu väsib kiiresti, lisaks tekivad reflektoorsed südamevereringesüsteemi talituse häired. Kiiresti võib tekkida alajahtumine ja jäsemete verevarustus võib järsult halveneda.
• Hoia silm peal! Alati on kindlam minna ujuma sõbra või pereliikmega, kellega saate teineteist jälgida ja vajadusel abi kutsuda. Kindlasti ei tohi üksi ujuma lubada lapsi.
• Vali ujumiseks õige koht! Sageli minnakse ujuma tugeva lainetusega merre või kiirevoolulisse jõkke, kus õnnetuse juhtumiseks pole palju vaja. Palju vigastusi juhtub vette hüppamisel selleks mitte ettenähtud kohtadest (nt sillad, muulid). Meeles peab pidama, et kohtades, mis ei ole ujumiseks ette nähtud, võib leiduda veealuseid poste, kive, kände ja muud. Samuti võib põhi olla reostatud teravate ja ohtlike esemetega (nt klaastaara). Kõige turvalisem on ujuda ametlikus rannas vetelpäästjate silme all.
• Kõige ohutum on ujuda kalda lähedal ja nii, et jalad alati põhja ulatuks. Kui peaksid ootamatult väsima või peaks tekkima näiteks lihaskramp või mõni terviserike, ei järgne madalas vees ujumise korral nii suurt uppumisohtu.