Eesti esimene ohusireenidega kaetud linn on Paide

Eesti elanikkonnakaitse jõudis olulise verstapostini: Paidest sai esimene linn, mis on täielikult kaetud ohusireenidega. Riik kasutab sireene alati koos täiendavate teavitusviisidega nagu SMS, kriis.ee, kriisiinfotelefon 1247 jne.

Päästeamet rajab koostöös Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (SMIT) üleriigilist ohusireenide võrgustikku, millega eluohtlikes kriisiolukordades hoiatada korraga võimalikult palju inimesi. Ohusireenide helisignaal on minuti pikkune tõusev-langev heli, mida 30 sekundi järel korratakse 3 korda. Kui ohust antakse teada sireenidega, siis tuleb kiirelt varjuda siseruumidesse ning otsida edasisi käitumisjuhiseid riigi kriisiinfo kanalitest. Täiendav ohuteavitus võib tulla viivitusega pärast sireene - seetõttu ongi oluline, et inimeste esimene refleks ohusireeni kuuldes on varjuda.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on Eesti süda, Paide nüüd paremini hoitud. “Üks peamisi õppetunde Venemaa täiemahulisest agressioonisõjast Ukraina vastu on see, et riigi vastupanuvõime nii sõjalise konflikti kui ka mistahes muu suurema kriisi korral määrab see, et inimesed tagalas oleks hoitud ja kaitstud,” ütles siseminister Läänemets. “Lähiaastatel eraldab valitsus riigikaitsesse veel 1,1 miljardit eurot, millest pea veerand investeerime siseturvalisusesse, sealhulgas elanikkonnakaitsesse. Sireenid on vajalikud, et saaksime inimesi ohu korral koheselt teavitada ning seeläbi kaitsta inimeste elu ja tervist. Samas sireenid üksi elusid ei päästa – elusid päästab see, kui inimesed teavad, kuidas käituda, kust infot saada ning kuidas ka oma ligimesi, naabreid ja kogukonda hädaolukorras aidata ja toetada.”

„Ohusireene kasutab riik vaid väga kriitilistel juhtudel, kui on otsene oht inimeste tervisele ja elule ning on vaja kiiresti tegutseda. Sireene on võimalik kasutada üleriigiliselt, aga ka lokaalselt, sõltuvalt kriisi olemusest ja ulatusest. Neid ei kasutata kunagi üksi, vaid koos täiendava ohuteavitusega,“ ütles Päästeameti peadirektori asetäitja Martin Lambing. „Plaanime uuel aastal alustada sireenivõrgustiku testimisega ning analüüsime võimalusi, kuidas arendustega tulevatel aastatel edasi liikuda.”

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse peadirektori asetäitja Kärt Kinnase sõnul on esimene eesmärk katta aasta lõpuks ohusireenidega 22 Eesti asulat. „Paide on esimene Eesti asula, mis on sireenidega täielikult kaetud. Sireenide paigaldamine toimub paralleelselt mitmes erinevas linnas ja vallas ning oleme praeguseks paigaldanud sireenid enam kui 15 asulasse üle Eesti,” ütles Kinnas. Kinnase sõnul on oluline tänada ka kohalikke omavalitsusi, ettevõtteid ja kõiki teisi koostööpartnereid, kes on lubanud oma hoonetele sireenid paigaldada ning läbi selle andnud väga olulise panuse Eesti inimeste kaitsesse.

“Sireenidega täielikult kaetud” asulas on ohusireenide käivitamisel neid kuulda igasse linna otsa.

Fotosid üritusest saab vaadata siit https://www.flickr.com/photos/142052741@N03/albums/72177720319414810/