Elanikkonnakaitse vaheülevaade

Elanikkonnakaitse on riiklik prioriteet, mille eest vastutab Päästeamet. Genfi konventsiooni otsusega on Eestil olnud elanikkonnakaitse tagamise kohustus juba 31 aastat, kuid seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas, tõusis taas päevakorda teema aktuaalsus ja vajadus.

Riigikaitse planeerimine on jagatud sõjaliseks-,sise- ja elanikkonnakaitseks, seega elanikkonnakaitsel on vägagi oluline roll sõjalise riigikaitse kõrval. Paraku ei arendanud Eesti riik sõjaaja vajadustele vastavat elanikkonnakaitset tervelt 30 aastat iseseisvuse taastamisest, mis tähendab, et tööd selles vallas on palju. Elanikkonnkaitsesse peavad panustama nii inimesed, riik kui kohalikud omavalitused. Riik saab pakkuda erinevad meetmeid ja nõustamist, kuid iga inimese individuaalne vastutus on samavõrra tähtis.

Päästeameti eesmärk on saavutada elanikkonnakaitse kiire ja järjepidev arendamine, mille üheks eelduseks püsirahastus. Mullu eraldas Vabariigi Valitsus Päästeametile kaheks aastaks küll ühekordselt 51 miljonit, olemas on ka kokkulepe 10,7 miljoni eraldamiseks, kuid stabiilne ja püsiv rahastus on veel lahtine. 2024. aasta lisavajadus elanikkonnakaitse arendamiseks ja juba tehtud arenduste hoidmiseks on 16 297 649 eurot, 2024-2027 lisavajadus on 72 608 121 eurot.

Viimastel aastatel on Päästeamet teinud elanikkonnakaitse valdkonna edendamiseks ja elanike kriisivalmiduse tõstmiseks mitmeid tegevusi. Päästeameti roll on nõustada kodanikke ja kohalikke omavalitsusi, arendada ohuteavitussüsteeme ning tõsta ulatusliku evakuatsiooni ja varjumise võimekust.

Käima on lükatud mitmed koolituste seeriad

Kõrgem elanikkonnakaitse kursus (KEKK)

Päästeameti korraldab juba teist aastat järjest kõrgema elanikkonnakaitse kursust (KEKK), mis koolitab riigi- ja omavalitsusjuhte, eksperte, ettevõtjad ja ajakirjanikke kriisideks valmistumise teemal. Elanikkonnakaitse on sõjalise riigikaitse kõrval väga oluline valdkond, et kaitsta inimeste elusid rünnakute korral ja tagada nende ellujäämine elutähtsate teenuste katkestuste korral ehk et riigi kaitsmine hõlmab sõjalise riigikaitse kõrval ka kõiki teisi riigiasutusi ja kogu ühiskonda. KEKK-i eesmärk on eelkõige teadvustada kriisideks valmistumise olulist nii üksikisiku, kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja riigi vaatest. 2023. aasta lõpuks toimunud viis kursust, mille on lõpetanud 250 inimest.

Kriisikommunikatsiooni koolitus kohalikele omavalitsustele

Selleks, et anda praktilist nõu ja näpunäiteid kriisidega toimetulekuks, koolitab Päästeameti hankepartner selle aasta oktoobrist kuni 2024. aasta juunini kohalikke omavalitsusi kriisikommunikatsiooni valdkonnas. Tegemist on Eesti seni ulatuslikema kriisikommunikatsiooni koolitusega, kus saavad osaleda kõik Eesti omavalitsused. Kohalikel omavalitsustel on kriiside lahendamisel mitmeid rolle ja üks neist on elanike teavitamine ehk kriisikommunikatsioon, mille eesmärk on tõsta elanike kriisivalmidust ning anda õigel hetkel elu ja tervise kaitsmiseks vajalikke juhiseid.

Esimene koolitus toimus selle aasta 2. oktoobril Räpinas ja osavõtjaid leidsid, et see oli väga kasulik ja praktiline. Kokku on planeeritud 36 koolitust, neist 18 on kavas läbi viia juba sel aastal (Lääne- ja Lõuna-Eestis), ülejäänud järgmisel (Ida- ja Põhja-Eestis). Igal koolitusel osaleb orienteeruvalt 15 inimest.

„Kriisireguleerimise kunsti“ seminar

Samuti on Päästeamet võtnud sihiks koolitada kohaliku omavalitsuse kriisivaldkonna eest vastutavaid ametnikke ja kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonide töös osaleva Päästeameti töötajaid. Kriisireguleerimise kunsti seminarid toimuvad juba 2020. aastast suuremates Eesti linnades. Seminar keskendub elanikkonnakaitse tegevustele, mis aitavad luua inimestes suuremat turvatunnet ja tugevdada omavalitsuste ja riigi omavahelist koostööd. Käsitletakse kriiside haldamist, lahendamist ja juhtimist ning koostööd Päästeameti ja kohalike omavalitsuste vahel. Neljal aasta jooksul on kriisikunsti seminaril osalenud kokku ligi 1000 inimest.

Elanike teadlikkuse tõstmine

Päästeameti ennetustöö osakond tegeleb ka n-ö tavakodanike koolitamisega, et jagada ohutusalaseid teadmisi, mis on aluseks hoiakute muutumisele ja ennetava käitumise saavutamisele. Erinevad koolitused keskenduvad konkreetsete sihtrühmade spetsiifilistele vajadustele. Selline meetod võimaldab reageerida sihtrühmadele vastavalt elanike kriisivalmiduse uuringu tulemusele. Novembri lõpu seisuga on Päästeameti kutselised ja vabatahtlikud 2023. aastal koolitanud juba 24161 inimest, 2022. aastal 19000 inimest.

Pea kõik Eesti elanikud said mullu oma postkasti „Ole valmis“ trükise, mis on Päästeameti käitumisjuhis, kuidas kriisi korral toime tulla. Trükist on võimalik ka Päästeameti kodulehelt alla laadida.

Hetkel on käimas „Ole valmis!“ jätkukampaania, mis keskendub just ohuteavituskanalite, nagu sireenid EE-ALARM ja raadioside, propageerimisele. Samuti tutvustab kampaania Päästeameti elanikkonnakaitsealast üldist tegevust nagu koolitused, õppused ja varjumine. Lisaks korraldab Päästeamet koos Naiskodukaitsega novembri lõpust detsembrikuu keskpaigani meediakampaaniat „Ole valmis“ mobiilirakendusele, et Eesti inimesed leiaksid hõlpsasti vajaliku teabe kriisideks valmistumise kohta.

Igal kahe aasta tagant teeb Päästeamet koos partneriga elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuringut, mille eesmärk on kaardistada kodu hädaolukorraks valmisoleku alased teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti 15-aastaste ja vanemate elanike hulgas ning võrrelda tulemusi eelmiste uuringute tulemustega.

Ohuteavitussüsteemi arendamine

Ohust teavitamine hõlmab eelkõige elanike ja kogukondade, aga ka organisatsioonide ja asutuste informeerimist nende keskkonnas esinevatest riskidest, ohtudest ja õnnetustest. Ohuteavitussüsteemi arendamine, katsetamine ja praktiseerimine käib järjepidevalt. Selle kanaliteks on avalik-õiguslik meedia, asutuste veebileheküljed ja sotsiaalmeediakanalid, ohusireenid, mobiiltelefoni sõnumid EE-ALARM ja alternatiivsed teavitusmeetodid nagu valjuhääldiga teavitus ja ukselt-uksele teavitus.

EE-ALARM

Ohualapõhine kiire ohuteavitus on EE-ALARM, millega ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele saadetakse lühisõnum, kui ohus on inimese elu, tervis, riigi julgeolek või juhtuvad muud ohtlikud suursündmused. Ohuteavitus saadetakse vähemalt kaks korda: ohuolukorra alguses ja selle lõppemisel. Selline süsteem on kasutusel alates 19. jaanuarist 2023.

Päästeamet on saanud EE-ALARM-i kasutada juba viiel korral: märtsis Jõe tänaval toimunud gaasiõnnetuse ning Suur-Sõjamäe ja Maardu põlengute ajal, samuti kahel korral Saaremaa veereostusest teavitamisel. EE-ALARM võeti kasutusele ka mitmeid asutusi ja ka erasektorit kaasaval õppusel CREVEX 2023 septembris.

Praegu saabub ohuteavituse SMS ühes kuni kolmes keeles, mis muudab sõnumi pikaks ja keeruliseks saajale ning aeglustab sõnumite saatmist ja tõstab selle kulu. Siseministeerium, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja mobiilside operaatorid asuvad Euroopa Liidu rahastuse toel välja töötama lahendust, mille abil saata asukohapõhise ohuteavituse lühisõnum telefoninumbri omaniku eelistatud keeles. See tähendab, et ohuteavituse sõnumite edastus hakkab olema kiirem ja selgem. Sellist lahendust ei ole praegu ühelgi teisel riigil. Euroopa Komisjon pidas Eesti algatust niivõrd oluliseks, et otsustas seda toetada 508 250 euroga Euroopa Liit. Projekt algab 1. detsembril 2023 ja kestab 18 kuud. Lahendus peab olema töövalmis 2025. aasta suveks.

Üle-eestiline ohusireenide võrgustik

Ohuteavitussüsteemi oluliseks osaks on sireenid, mis valju helisignaaliga ohuolukorrast teada annavad. Ohusireenidega teavitatakse elanikke eelkõige sõjalise ohu ja ka suurõnnetuste ja hädaolukorra (näiteks õnnetus ohtlike kemikaalidega) puhul.

Sireenidel põhinev ohuteavituse süsteem paigaldatakse 22 asulasse: Tallinna ja selle lähiümbruse tiheasustusse - Tartusse, Narva, Pärnusse, Võrru, Paldiskisse, Sillamäele, Tapale, Jõhvi, Kohtla-Järvele, Maardusse (sh Muugale), Rakverre, Valka, Keilasse, Viljandisse, Jõgevale, Põlvasse, Raplasse, Kärdlasse, Kuressaarde, Haapsallu, Paidesse.

Võrgustiku loomise plaan on tänase seisuga paigas. Akustilised analüüsid on sireenide paigaldamiseks tehtud, samuti on hanke raames soetatud sireenisüsteemid. 2023. aasta novembri lõpuks on paigaldatud neli sireeniposti – üks Viljandis, kaks Muugal ja viimasena seati üles sireenipost Tallinna Sisekaitseakadeemia katusele. Sihteesmärk on paigaldada kõik sireenid 30. juuniks 2024. Pärast sireenide paigaldamist alustab Päästeamet regulaarsete testimistega.

Varjumine ja varjumiskohad

Varjumine tähendab inimeste elu ja tervise kaitsmiseks nende kiiret paiknemist ohustatud alal asuvasse siseruumi. Varjumiskohtade kaardistamine, nende ette valmistamine ning elanikkonna teadlikust varjumise kohta kasvatamine on potentsiaalse sõjaohu tõttu ajakriitiline protsess, millega tuleb tegeleda võimalikult vara.

Varjumiskohtadena eristatakse: avalikke varjumiskohti - need on mõeldud avalikus ruumis olevatele inimestele vahetu ohu korral kiireks lühiajaliseks varjumiseks lööklaine ja lenduva materjali eest, ning koduseid ehk konkreetse hoone elanikele ja nende lähedastele mõeldud varjumiskohti, nt keldrid ja varjumisruume – akendeta ruumid, näiteks vannituba. Avalikud varjumiskohad ei ole varustatud erinevate varudega (vesi, toit, medikamendid). Oluline on siinkohal ära märkida, et inimesele on esmaseks varjumiskohaks seesama hoone, kus parasjagu ohu hetkel viibitakse ja avalik varjumiskoht on juhuks, kui kõrgendatud ohu korral ollakse väljas ehk avalikus ruumis.

Varjumisest kui tegevusest ja varjumiskohtadest on kasu vaid juhul, kui inimestele on võimalik anda piisav eelhoiatus sinna minekuks. See eeldab toimivat eelhoiatuse süsteemi ja kiiret ohuteavitust ning elanikele õpetatud ja sisseharjutatud käitumisjuhiseid. Päästeamet on seadnud eesmärgiks, et nelja aasta pärast oleks 15% Eesti elanikkonnast avalik varjumiskoht. 2023. aasta novembri lõpus on tähistatud 192 avalikku varjumiskohta 150 000 inimesele. Järgnevatel aastatel jätkab Päästeamet varjumiskohtade kaardistamisega ja sarnaselt Soomele soovime kehtestada Eestis kohustuse uute suuremate hoonete rajamisel sinna varjumiskoht ehitada ning et pakkuda välja lahendused, et kohandada varjumisvõimalus kõigis olemasolevates hoonetes.

Selleks, et juba olemasolevaid ruume varjumiseks kohandada, avas Päästeamet pilootprojekti raames 2023. aasta mais taotlusvooru korteriühistutele keldrite varjumiskindluse parandamiseks. Nüüdseks on välja on valitud 27 korteriühistut üle Eesti, kelle projekte toetab Päästeamet kokku 1,2 miljoni euroga. Oluline on märkida, et taotlusvoorus toetatakse 100% tegevustest, see tähendab, et korteriühistu omaosaluse kohustust ei ole. Raha sai taotleda näiteks energia varustuskindluse tagamiseks vajalike seadmete nagu generaatorid ja autonoomsed akupangad soetamiseks või keldriruumide siseviimistluse ja sissepääsude korrastamiseks või uste vahetamiseks. Pärast toetuse kasutamist peab hoone kelder olema varjumiseks kohandatud vastavalt Päästeameti soovitustele.

Kohalike omavalituste toimepidevuse tõstmine

Kohalikud omavalitsused said 2022.–2023. aastal taotleda Päästeametilt kokku 2,28 miljonit eurot kriisivalmiduse suurendamiseks. Toetust said kõik taotluse esitanud omavalitsused – raha läks alternatiivsete sidepidamisvahendite ning generaatorite ostmiseks ja ühendamiseks.

Lisaks oli võimalik selle aasta alguses taotleda rahalist toetust Eesti saartel, et samuti osta generaatoreid ja alternatiivside seadmeid. Lumetormid ja sellest tulevate elutähtsate teenuste häirimine paneb eriti haavatavasse olukord just Lääne-Eesti saared ja saarelise osaga kohaliku omavalitsuse nagu Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Vormsi, Ruhnu, Abruka, Kõinastu, Vilsandi jne. Päästeameti hinnangul on pikemas plaanis äärmiselt vajalik, et sellised seadmed saare peal olemas oleks, sest tormi tõttu ei pruugi praami- või lennuühendus toimida ning abisaamine viibida. Toetusvooru eelarve oli 500 000 eurot ja selle rahaga toetas Päästeamet 22 ühenduskoha loomist hoonetele ning ligi 40 generaatori, 12 alusvankri (haagise), ühe kütusekäru, kahe satelliittelefoni ja 10 käsijaama ostu.

Sõjaaja pääste- ja demineerimistööd

Selleks et päästa sõjaajal inimesi, keda ei suudeta evakueerida või kes ei saa varjuda, loob Päästeamet täiendavaid erivõimekusi sõjaaja päästetööks. Pääste- ja demineerimistööks valmisolek sõltub sellest, kui toimepidevad ja autonoomsed on päästekomandod, pommigrupid ja staabid. Loodame lähiajal jõuda vähemalt 14 päevani, kuid tegelikus kriisis oleks vajalik miinimum üks kuu.

Päästeameti vastutusala sõjaajal on: ohuteavitus, evakuatsioon, varjumine, päästetööd, demineerimine, välisabi (humanitaarabi) ja elanikkonnakaitseoperatsiooni juhtimine

Selleks, et ka sõjaajal teha päästetöid, arendab Päästeamet erinevaid võimekusi: varingupääste võime, keemiapääste võime/CBRN, ulatuslik saasteärastusvõime, kütuseterminalide kustutusvõime, hoonete kustutus- ja elupäästevõime ja metsakustutusvõime. Oluline on silmas pidada, et vahetu rünnakuohu all, peab Päästeamet olema ise toimepidev. Tagatud peab olema elutähtsate teenuste kättesaadavus nagu side, toit jne.

Elanikkonnakaitse kui kollektiivne pingutus

Rahaliste vahendite, erinevate võimekuste ja meetmete kõrval on oluline ära märkida, et kriisideks valmistumisel on olulisel kohal ka individuaalne vastutus ja valmisolek. Igaüks võiks üle vaadata oma toidu-, ja ravimivarud, võimalusel kohandada eramu või kortermaja kelder varjumiseks ja viia end kurssi vastavate käitumisjuhistega.

Riik on kriisiks valmistumisel nii suunanäitaja ja koordinaator, kelle roll on välja töötada kõige paremad praktikad, juhised ja plaanid, kuidas elanikkonda kaitsta kui ka vajalike kaitsemeetmete looja, et toetada abitusse olukorda sattunud inimesi. Seejuures ei tohi aga ära unustada ka üksikisiku rolli ja tähtsust.

Margo Klaos
Päästeameti peadirektor