Ida-Eesti regionaalses kriisikomisjonis arutati asutuste kriisivalmiduse üle

Ida- ja Lääne-Virumaa omavalitsuste ja riigiasutuste esindajatele tutvustati kolmapäeval regionaalses kriisikomisjonis olukorda riigis ja võimalusi asutuste kriisivalmiduse parandamiseks.

Päästeamet tutvustas omavalitsustele, missuguseid toetusi saavad omavalitsused ja kogukonnad taotleda oma kriisivalmiduse suurendamiseks. Politsei- ja Piirivalveamet andis ülevaate rändeolukorrast Eestis ja lähiriikides ning Riigikantselei erinevatest ohuhinnangutest.

„On oluline, et regionaalse kriisikomisjoni liikmed oleksid kursis hetkeolukorraga regioonis, mille põhjal nad saavad teha oma tööd ja arendusi puudutavaid otsuseid. Omavahel kogemuste jagamine võimaldab näha samasugustele probleemidele erinevaid lahendusi ja aitab vältida juba teiste poolt tehtud vigu,“ selgitas kriisikomisjoni esimees, Ida päästekeskuse juht Janar Kärner.

Omavalitsuste vaate eelmisel aastal kehtima hakanud hädaolukorra seaduse taustal tõi Rakvere vallavanem Maido Nõlvak esile ka uusi arendusvajadusi. „Elektrikatkestuseks valmistumisel nägime, et üks suuremaid probleeme on see, et kortermajade soojussõlmed ei ole generaatoritega varustatud. See tähendab, et kui isegi katlamaja suudab generaatortoitel olles sooja välja anda, siis kortermajad seda oma küttesüsteemi edasi anda ei suuda,“ tõi Nõlvak välja ühe lahendamist vajava murekoha.

Regionaalsete kriisikomisjonide peamine ülesanne on koordineerida asutuste tegevusi hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel vastavalt kohalikus omavalitsuses, maakonnas, regioonis või üle riigi. Eestis on neli regionaalset kriisikomisjoni, mida juhivad vastava regiooni päästekeskuse juhid. Tavaolukorras kogunevad regionaalsed kriisikomisjonid neljal korral aastas.