Ida päästekeskuse vabatahtlike koostööseminar 2021
15. oktoobril toimus Lääne-Virumaal Palmse mõisas Ida päästekeskuse vabatahtlike koostööseminar 2021, kuhu olid kutsutud kõigi ida regiooni lepinguliste vabatahtlike ühingute esindajad. Kohal olid kõigi VPK-de esindajad, RPR-i esindajad ja kolm vaid ennetusega tegeleva ühingu esindajat.
Sisukat ja meeleolukat päeva juhtis Tarmo Anton ning sellel käsitleti järgmiseid teemasid:
- Päästeameti uuenenud strateegia ja vabatahtlike kontseptsioon
- Päästetööde arendused
- Uued tegevused ja arendused ennetustöö valdkonnas 2022
- Eluhoonete tulekahjude tekkepõhjused
- Tööohutus
- Ohutusportaali arendamine
- Kriis
Esimene teema lahtiseletamist ilmselt ei vaja – meie uus strateegia on kättesaadav kodulehel. Teises teemas rääkis Aivar Kilp uute vabatahtlike komandode vajalikkusest ning teenustest, mida võiksid olemasolevad VPK-d osutada. Seminaril oli ka meelelahutuslik osa – hädaolukorrateemaline loterii, kus jagati kriisiolukorras vajalikke auhindu. Meel lahutatud ja jalad sirutatud, jätkus seminari tõsisem osa. Mikko Virkala tutvustas ennetusvaldkonna uusi teenuseid ning liikumissuundi elanike hädaolukorraks valmisoleku, plahvatusohu, kukkumiste ennetuse ning koduohutuse teemadel. Lisaks heideti pilk peale ka kliendi/kannatanu profiilile. Edasi rääkis Tanel Sepajõe eluhoonete tulekahjude tekkepõhjustest. Järgmiseks pani Katrin Spiegel südamele, et tööohutusele tuleb panna rohkem rõhku, vajadusel peab otsima abi – näiteks pöörduma psühholoogi poole. Edasi liiguti ohutusportaali arendamise teemale – Henrik Veenpere rääkis, mida kõike peaks tulevikus portaal võimaldama. Nagu meie uues reaalsuses tihti kombeks, rääkis Lea Vainult kriisi teemal Skype vahendusel.
Ettekannete kokkuvõttele, tänamisele ja tunnustamisele eelnes aga paneeldiskussioon. Seda juhtis Tarmo Anton ning osa võtsid viie VPK pealikud: Marge Zaidullin (Aasukalda VPK), Uno Muruvee (Tudu VPK), Mart Pruul (Simuna VPK), Raido Nagel (Kadrina VPK), Allan Bogdanov (Iisaku VPK).
Diskuteeriti viiel teemal:
- Kas ja kuidas vabatahtlikud tunnevad ennast ühtses päästevõrgustikus, kuidas on tegelikkus?
- Millised on ootused ja nägemus vabatahtlikel koostöös Ida päästekeskusega?
- Mida arvate ühisvalveteenistusest, kas see on koormus või võimalus?
- Kuidas on vabatahtlikel võimalik kaasuda koolitustel, harjutustel ja õppustel „emakomandoga“?
- Kas Ida päästekeskuse korraldavatel ühisüritustel (saalijalgpall, korvpall, võrkpall, kutsemeisterlikkuse võistlused, suvepäevad) vabatahtlike kaasamine ja kaasumine oleks koormav või võimalus ühtses päästevõrgustikus?
Paneeldiskusioonis rääkisid vabatahtlikud meeleldi ja avameelselt oma ootustest. Mainiti, et ühisvalve on pigem linnainimestele, mitte abikaugetele/hajaasustatud piirkondadele, kuna inimeste puuduse tõttu on niigi keeruline valmisolekut tagada. Samas aga VPK-de pealikud ei sea ühisvalves osaleda soovijatele mingeid takistusi ega piiranguid. Lisati, et hea oleks näha kutseliste päästekomandode töökorraldusplaani, et siis varakult ka enda plaanid teha ja kaasuda kutselistele korraldavatele koolitustele ja õppustele Lühikese teatamisaja korral on vabatahtlikel keeruline töölt ära saada, kuna kutseliste koolitused ja õppused toimuvad ju tööpäeviti. Ja lõpetuseks leiti, et ühisüritused ei koorma, vaid annavad võimaluse olla üks tervik.
Seminar oli hästi korraldatud ja selle toimumiskoht oli väga hästi valitud, seega valitses kogu päeva jooksul mõnus õhkkond.
Sandra Nahkur
kommunikatsiooninõunik