Ida vabatahtlike seminaril said mitmed jutud räägitud

Vabatahtlike päästjate seminarile 10. ja 11. novembril Toilasse kogunenud osalejatele oli valmisolekubüroo peaspetsilist Vilve Kirs koondanud kõik teemad, millest tuli Ida- ja Lääne-Virumaa vabatahtlikele ära rääkida ja mille vastu olid vabatahtlikud ise huvi üles näidanud.



Kohe seminari alguses tasuti Eliitkomando korraldajate poolt auvõlg. Nimelt pälvis Kadrina vabatahtlike meeskond sügisesel võistlusel vabatahtlike arvestuses esikoha ning vastav märgis ja autokleebised said nüüdseks üle antud.

Positiivsed sõnumid ja uued arengud

Päeva alustas veebi teel peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi positiivse sõnumiga vabatahtlike rahastuse suurenemisest uuel aastal. Lisati, et vabatahtlikud saavad oma toetuse üle ise otsustada ehk hinnata ise, millised on seltsi tegevuse hetkevajadused.

Aivar Kilp päästetöö osakonna planeerimise talitusest selgitas lisaks muudatusi PÄVISes, lepingute muutmist, rääkis koolitustest, aga ka uuest programmist nimetusega „sündmust lahendav isik“ (SLI) ning andis teada, et vabatahtlikud saavad juurde raadiojaamu. „Ühtse voolikubaasi loomise eesmärk on, et päästesündmusel oleksid ka vabatahtlike päästjate voolikud ühildatavad,“ selgitas Kilp 2023. aastast uue voolikubaasi loomise vajadust. Arendusosakonnast Hendrik Veenpere tutvustas ohutusportaali hetkeseisu ning andis lootust, et peagi saab uues keskkonnas lihtsalt vabatahtlikuks registreeruda ja seltsiga liituda. Mobiilseid akujaamu tutvustas ja vastas kõigile akujaamu puudutavatele küsimustele Mobiled Estonia esindaja Gamal Elhuvig.



Ka vabatahtlikud kaasatakse hädaolukorras ja evakuatsioonil

Ukrainas toimuvast ja päästjate olukorda selgitas kriisivalmiduse talitusest Kairi Pruul. Vabatahtlikele jagati infot elanikkonnakaitse korraldusest, räägiti sireenidest, varjumiskohtadest, SMS teavitusest ja ulatusliku evakuatsiooniõppuse korraldamisest veel selle aasta sees. Lähituleviku kriisivalmiduses ja koduohutuse teema võttis üles ennetusosakonnast Mikko Virkala. Erinevate inimeste mõistmiseks on Päästeametis koos psühholoogidega valmimas persoonide tegevuskavad eri vanuses ja rahvusest inimesteni jõudmiseks ning nende mõjutamiseks. Vabatahtlike seltside esindajad andsid tagasisidet, et vajalikud koolitused peaksid toimuda mitte ainult tööpäeviti, vaid ka nädalavahetustel.

Ohutud sõiduvõtted ja uus päästesõidukite disainilahendus

Elevust tõi seminariruumi Ida päästekeskuse valmisolekubüroost Marek Martinsoni näidatud päästesõidukitega juhtunud liiklusõnnetuste video. „1/3 juhtunud õnnetusjuhtudest toimub manööverdamisel sündmuskohal, tagurdamisel või kinni jäänud auto välja tõmbamisel. Aasta jooksul toimub keskmiselt 50 erineva raskusastmega liiklusintsidenti,“ rääkis Martinson. Miks need õnnetused juhtuvad? 1/3 juhtudest on alarmsõidukijuhtidel vähene sõidukogemus, aga ka valed sõiduvõtted ja ei arvestata masina gabariitidega. Tuletati meelde, et ka vabatahtlikud päästjad peavad kasutama nõuetekohaselt turvavööd.

Kuna igal aastal tehakse komandodes alarmsõidukijuhtidele erinevaid sõiduharjutusi, siis soovitakse jõuda sellega ka vabatahtlike juurde. Sai meelde tuletatud, et senised tähtajatud ja kategooria määratluseta alarmsõidukijuhi tunnistused kehtivad kuni 2025. aasta lõpuni.

Uuest sõidukite disainlahendusest rääkides rõhutati, et vanemaid autosid ei pea uue erimärgistusega katma, küll aga esmaregistreerimisel. Marek Martinson andis ka lootust, et vabatahtlike seltsidele korraldatakse taotlusvoorud märgistuse toetamiseks.



Välijuhid ja emakomandod

Ida päästekeskuse välijuhtide grupi juht Andres Sulg selgitas üle välijuhtide kui endiste operatiivkorrapidajate muutunud töökorralduse. Nimelt asuvad Idas välijuhid nüüd vaid Jõhvis ja ala on ka suurem ulatudes Lääne-Virus pea piirini läänes olevate maakondadega, aga allpool endiste Ida-Viru maakonna valdadeni Avinurme ja Lohusuuni.

Millega soovitakse vabatahtlikke edaspidi harjuda on mõiste „emakomando“. See tähendab, et igale vabatahtlikule komandole on määratud üks lähim kutseliste komando, kellega tuleb igal teemal esmalt ühendust võtta. Kui emakomandost abi ei saa, alles siis tuleb ühendust võtta välijuhiga. Juhiti ka tähelepanu sellele, et PÄVISes oleksid igal hommikul üleval õiged staatused ja koosseisud ning kui masin on hõivatud enam kui 4 tundi, tuleb ta kindlasti arvelt maha võtta, mitte aga panna staatusesse eemal-hõivatud.

Tööõnnetuste vältimiseks palus Sulg üle vaadata töökeskkond, kabiinides mitte hoida lahtisi asju ja riietuda mitte sõidu ajal, vaid pigem siis juba sündmuskohale saabudes. Ta tänas ka vabatahtlikke päästjaid, sest tänu neile jõutakse kiiremini kohale ja teatakse paremini veevõtukohtasid. Lisaks oodatakse järgmisel aastal kõiki vabatahtlikke komandosid vähemalt ühel korral õppusele.

Seminarist tegid kokkuvõtte hoopis vabatahtlikud ise. Kadrina vabatahtlik päästjad Raido Nagel ja Purtse vabatahtlik päästja Andres Käger tõid kahepäevase seminari märksõnadena välja raha tulemise, kriisiks valmistumise vajaduse rahuajal, varustuse tulemise, mõtte seisva tehnika saatmisest Ukrainasse ja varjumiskohad. Koolitaja Jaanus Aurelius Kanguri loengust “Kuidas paremini mõista teisi ja juhtida ennast“ jätsid mehed meelde, et suhtlemisprobleemid on elementaarne, tunnustada üleliia palju pole vaja ning sõber on kõrval ja vaenlane vastas. Ole ise positiivne, siis laabub kõik.

Annely Oone
Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht