Innovatsioon päästes on võimalik ja vajalik
Oktoobrikuu viimasel päeval Tallinnas Lennusadamas toimunud päästetöö aastaseminari teemadeks olid innovatsioon, tehnika areng ja uued lahendused. Ettekannetele lisaks oli muuseumialale üles pandud uuemate tehniliste lahenduste näitus.
Avasõnades julgustas peadirektor Kuno Tammearu kohapeal ja veebis osalejaid mitte kinni jääma oma ideedesse ja julgemalt neid katsetama. „Innovatsioon lahendab päriselu probleeme, aga vaid siis, kui seda ellu viiakse. Mõttefaasis ei ole see uuendus, vaid on idee,“ ütles Tammearu ning lisas, et innovatsioon saab alguse sellest, et inimesed tahavad olemasolevat olukorda muuta. Ta soovitas igaühel julgelt küsida asjade peale MIKS ja seda selleks, et lüheneks aeg, mil jõutakse inimeseni ja inimene ohtlikust keskkonnast välja saaks.
Sarnaste sõnadega kutsus Viktor Saaremets päästetöö osakonna juhatajana kõiki päästeameti leiutajaid ühinema, sest innovatsioon algab inimestest. „Meil on täna juba palju ideid ja leiutisi, aga kui nendest ei räägita, siis neid ei ole üldsuse jaoks olemas ja need hääbuvad ajalooks,“ selgitas Saaremets, kes peab päästeametis innovatsiooni millegi uut moodi tegemise viisiks.
NATO küberkaitsekeskuse direktorina töötava Mart Noorma sõnul loob innovatsioon parimaid lahendusi, koondab aktiivseid inimesi ning murranguline innovatsioon sünnib koostööst. „Innovatsiooni puudumine tähendab strateegilist taandarengut ehk see on pikas perspektiivis hävitav. Ühiskond on ümberringi pidevas muutumises ja organisatsioon peab selle keskel samuti muutuma. Kui sellega ei tegele, siis kaotame järgmised põlvkonnad,“ märkis Noorma, kelle jaoks on päästetöö kogu rahva südameasi.
Jürgo Preden Tallinn Tehnikaülikooli ja ettevõtte Thinnect esindjanarääkis, kuidas uued lahendused sünnivad ning millega peab arvestama. Ta julgustas alustama väikeste sammudega, et jõuda edasi aina suuremaks. TalTechi rohepöördeprorektor Helen Sooväli -Sepping seevastu selgitas, mida kliimamuutus päästjatele juba täna tulevikuks ette dikteerib. Prorektor pani mõtlema päästjad heitliku ja raskesti ennustatava ilmastiku üle, kus suurenevad üleujutused, on kord erakordselt külm, siis kuum ilm, toimuvad ulatuslikud metsa- ja maastikutulekahjud, sajab sagedamini, on põuda ja torme.
Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooniosakonna nõunik Mihkel Sildnik tõi Ukraina näitel välja, kuidas riik peaks püsima lainel. 6000 tundi kestnud sõjas on ukrainlased pidanud kõige raskemaks kommunikatsiooni korraldamist. Nende senise edu võti on peitunud heas ettevalmistuses ning konkreetses plaanis, kuhu kuuluvad selged visuaalid ja kanalid info levitamiseks, alternatiivsed info vahetamise kanalid Outlookile, sh Signal ja Google, mobiiliäpid ja võtmeisikud, kes järjepidevalt avalikkusele infot edastavad, kindlate märksõnade kasutamine nagu loosung „Slava Ukraini“, aga ka andmete varundamine offlines ja valmisolek tegutseda elektrikatkeskuse tingimustel ehk pliiatsi ja paberiga.
Tänastest arengutest ja lahendustest rääkis Milrem Roboticsist Raul Rikk, kes soovitas võtta fookusesse need valdkonnad, kus king kõige enam pigistab ning moderniseerida samaaegselt, sest nutikaks saab teha ka tänaseid seadmeid. Euroopa esimest elektrilist päästjate põhiautot tutvustas videoesitluses Berliini päästekomandost Jens Klink. Päästetöö osakonna valmisoleku talituse eksperdi Karmo Kuru sõnul on Eestil plaan soetada esimene elektri põhiauto 2025. aastaks.
Sisuka päeva lõpetuseks rääkisid erinevatest tänastest uutest päästevaldkonna lahendustest Põhja päästekeskuse välijuht Gert Teder ning ennetustöö uusi tööriistu tutvustas Viktor Saaremets. Päästetöö aastaseminaril külalistena esinesid veel sõjameditsiinist rääkinud kaitseväe akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülem-arst kolonelleitnant Ahti Varblane, mehitamata õhusõidukitest PPA arendusekspert Siim Lindmaa ning innovatsioonist mõtlemises koolitusettevõtte Belbin Eesti asutaja ja juhtivtreener Mats Soomre.
Vaata aastaseminari järele siit!
Annely Oone
Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht