Kas said Tööinspektsioonilt kirja töökeskkonna riskianalüüsi esitamise kohta?

Alates 27.07.2021 saatis Tööinspektsioon tööandjatele meeldetuletusi, et neil on kohustus edastada Tööinspektsioonile töökeskkonna riskianalüüs kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13(4) lõige 7).

Teavituskirja said kõik tööandjad, kellel on 27.07.2021 a seisuga töötamise registrisse kantud vähemalt üks töötaja (sealhulgas ka ainus juhatuse liige, kellega on sõlmitud tööleping).Selgitan täpsemalt, mida see nõue tähendab ning milleks on üldse vaja riskianalüüsi.


Kõikidel tööandjatel (va julgeolekuasutused) on 1. septembrist 2021 a alates kohustus esitada Tööinspektsioonile digitaalselt oma töökeskkonna riskianalüüs.

Esitamiseks on kaks viisi:

  1. Kui riskianalüüs on olemas, saate selle Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas iseteenindus.ti.ee üles laadida;
  2. Kui teil pole veel riskianalüüsi koostatud, saate selle teha inspektsiooni iseteeninduskeskkonnas uue digitaalse töövahendi abil, kus on juba välja toodud erinevad ohutegurid ning abinõud konkreetse ohu vältimiseks ja vähendamiseks.

Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkond on tasuta nn tööriist, mille eesmärgiks on pakkuda tööandjatele lihtsat võimalust oma töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimiseks. Riskianalüüsi tööriista abil saab kaardistada töökeskkonnas esinevad ohud ning koostada tegevuskava esinevate ohtudega tegelemiseks ning nende ennetamiseks ja maandamiseks.

Märkusena lisan juurde, et kui teie töökeskkond asub mõne teise ettevõtte tööruumides, peate enda tööga kaasnevad töökeskkonna riskid ise ära hindama, kuid teil on võimalus selle ettevõttega kokku leppida, et koostate või tellite ühise töökeskkonna riskianalüüsi (seaduse järgi peavad teenuseosutajad, kes töötavad ühes töökeskkonnas, üksteist oma tegevusega seotud ohtudest teavitama ja tagama, et nende tegevus ei ohusta teisi töötegijaid).

Iga tööandja kohustus on tagada, et töötaja tervis tema töökeskkonna tõttu ei kannataks

Kõik tööd mõjutavad rohkemal või vähesemal määral inimese tervist. Igas töökeskkonnas esinevad teatud laadi ohutegurid. Riskianalüüsi eesmärk ongi leida üles kõik töökeskkonnas olevad ohud ja neid hinnata. Selleks tuleb koguda infot töökeskkonna, tööprotsessi ja töötajate kohta.

  • Riskianalüüsi alusel saab teada, kes on ohustatud isikud. Alati ei ole kõik töötajad ohustatud kindla ohuteguri poolt, vaid tuleb vaadata igat töötajat eraldi. Ohutegurid on tavaliselt seotud mõne kindla ametikoha, töökoha või tööprotsessiga.
  • Riskianalüüsi alusel tuleb välja, millised ohutusmärgid tuleb töökeskkonda paigaldada, kellele tuleb väljastada isikukaitsevahendid jne.
  • Riskianalüüsi alusel saab määrata need ohud, mida me ei saa otseselt likvideerida, kuid mida me peame pidevalt tähelepanu all hoidma.
  • Riskianalüüsi alusel saame paika panna ohutusalased investeeringud. Riskianalüüs annab meile ülevaate, millised puudused meil töökeskkonnas on ning mis nö „kõige rohkem põleb ja vajab kiiret kustutamist“.

Seega, töökeskkonna riskianalüüsi on eelkõige vaja tööõnnetuste, tööst põhjustatud haigestumiste ja kutsehaiguste ennetamiseks. Kui aga peaks siiski juhtuma, et just töö tõttu on inimesel kujunenud juba haigus ehk kutsehaigus, siis selleks, et määrata õige diagnoos ja ka ravi või rehabilitatsiooniteenus, on töötervishoiuarstil oluline teada, mis on inimest tema tööelus mõjutanud. Siin ongi abiks töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.

Riskianalüüsi võib läbi viia tööandja ise, tema esindaja või tellida ka vastava teenuse pakkujalt.

Rohkem infot leiab SIIT.

Töötervishoiu- ja töökeskkonnaalastes küsimustes võib pöörduda nõu ja abi saamiseks Päästeameti personaliosakonna nõuniku Katrin Spiegeli poole: katrin.spiegel@rescue.ee

Katrin Spiegel
personalitöö talitus
vabatahtlike töökeskkonna nõunik