„Kodud tuleohutuks“ projekti raames tehti tuleohutumaks 753 kodu
2021. aastal tehti projekti „Kodud tuleohutuks“ käigus turvalisemaks 753 kodu üle Eesti, investeerides üle 950 000 euro. Seoses eelarvekärbetega projektitegevused tänavu ei jätku.
Päästeameti ja kohalike omavalitsuste ühine kodude tuleohutuks tegemise projekt sai alguse aastal 2018. Projekti eesmärk oli tagada tuleohutus kodudes, mille elanikud toimetulekuraskuste tõttu ennast ise aidata ei saa: ennekõike lasterikkad pered, üksi elavad eakad ja puuetega inimesed. Mullu lõid projektis kaasa 76 omavalitsust ja kolm vaegkuuljate ühingut. Riigi panus projekti oli 2021. aastal 600 000 eurot ning kohalikud omavalitsused lisasid 350 000 eurot. „Paigaldati uus või tehti korda 157 küttesüsteemi, 75 elektrisüsteemi ning neli gaasiseadet. Kodusid, kus olid kriitilises seisus ja tuli korrastada nii kütte- kui ka elektrisüsteem, oli 40,“ kirjeldab projekti tulemusi ennetustöö osakonna nõunik Grete Arumäe. Ühes kodus teostatud ehitustööde keskmiseks maksumuseks kujunes sarnaselt eelnevatele aastatele 3500 eurot. „Aitäh kõikidele omavalitsustele ja koostööpartneritele, kes projekti panustasid. Just kohalike omavalitsuste õlgadel oli enamus korraldamise koormast. Vaid igaühe kaasabil loome inimestele ohutuma ja väärikama elukeskkonna,“ tänab Arumäe.
„Projekti algusaastail panustasime eelkõige kütte- ja elektrisüsteemide korrastamisse, kuid analüüsides hoonetulekahjude põhjuseid jõudsime järeldusele, et ainult sellest ei piisa. Seetõttu võtsime sihiks toetada laiemalt ka erinevate tuleohutust tagavate seadmete soetamist lähtuvalt abisaaja individuaalsetest vajadustest. Nagu tavaliselt, on ka ohutuse valdkonnas vähem levinud tooted kaubandusvõrgust raskemini leitavad ja kättesaadavad ning tihti oma tavapärastest analoogidest kordades kallimad,“ sõnab Arumäe. Erinevate seadmete ja vahendite paigaldamist toetati mullu kokku 477 majapidamises.
Ülekaalukalt on surmaga lõppenud tulekahjude tekkepõhjuseks suitsetamine. Eelkõige on tegemist alkoholilembeliste kirglike suitsetajatega, kes on teadagi põhjustel oma suitsuandurid maha võtnud. „Alternatiividena sellistel puhkudel paigaldasime lisaks ka temperatuuriandureid (82 kodusse) ning magamisasemele, kus kiputakse suitsuga uinuma, ka raskesti süttiva voodipesu (47 komplekti),“ ütleb Arumäe.
Aastast aastasse toimub sadu toidukõrbemisi, kus hajameelsuse või joobe tõttu ununeb toit pliidile (2019 a – 589 juhtumit, 2020 a – 544 ning 2021 a – 487). Parimal juhul muutub kasutuskõlbmatuks pott või pann, halvimal aga hävineb kodu ja kustub elu. „Ära hoidmaks hullemat, paigaldasime paarikümnesse majapidamisse nn pliidivalvurid. Tegemist on seadmega, mis katkestab voolutoite niipea, kui pliidi kohal olev andur tuvastab kõrbemise, hoides sellega ära edasise kuumenemise ja süttimisohu,“ selgitab ennetustöö osakonna nõunik.
„Traagiliste tagajärgedega õnnetuste (kus aastate jooksul on hukkunud või kannatada saanud ka lapsed) põhjustajaks on olnud rikkis või hooldamata gaasiseade vannitoas. Projekti raames paigaldati üle 300 niisketesse ruumidesse mõeldud vingugaasianduri, valvamaks inimeste tervist ja elu,“ sõnab Arumäe. Anduri olemasolu sellistes ruumides on küll juba aastaid kohustuslik, kuid paraku leidub palju kodusid, kus teadmatusest või rahalistel põhjustel seda paigaldatud ei ole. Samadel põhjustel puudub tihti ka toimiv häiresüsteem kodudes, kus inimene helisignaali ei kuule. „Vaegkuuljatele mõeldud suitsu- ja vingugaasiandurite soetamist toetasime 43 korral. Abivajajaid on kindlasti palju rohkem,“ selgitab Arumäe.
Mullu viidi läbi 21 928 kodunõustamist, mille käigus täheldati ligi 350 nõustataval kuulmisvaegus ja sellest tulenev erilahenduse vajadus.
Programmist on nelja aasta jooksul abi saanud 1797 majapidamist. Neist ligi 1200 on toetatud ehitustegevustega (küttekolded ja elekter) ja 600 kodusse on soetatud erinevaid seadmeid ja vahendeid tuleohutuse tagamiseks. Hinnanguliselt on Eestis veel vähemalt 5000-6000 kõrge riskiga kodu.