Kolmandik veeohutusstendidest on rikutud

1. juunist algas Eestis ametlikult suplushooaeg. Päästeamet kontrollis suplushooaja eel veeohutusstendid üle ning selgus, et neist ligi kolmandik on rikutud.

Päästeamet on koostöös kohalike omavalitsuste, kogukondade ja ühendustega paigaldanud populaarsemate veekogude kallastele 607 veeohutusstendi, neist pea kolmandik ehk 195 on rikutud – lõhutud või mittekomplektsed.

„Stendid on veekogude äärde paigaldatud selleks, et õnnetuse korral saaks hädasolijatele appi minna ilma ennast ohtu panemata – sellelt leiab info ja juhendid, samuti päästevahendid. Lisaks on tahvlil üldinfo selle kohta, mida tohib ja ei tohi veekogu ääres teha. Stendid on varustatud ka asukoha tuvastamise numbriga, et Häirekeskus saaks abijõud operatiivselt õigele teele juhatada. Seetõttu ongi ülimalt oluline, et suplushooajaks oleks kõik vajalik stendil olemas, sest päästmisvahendite puudumine võib maksta kellegi elu,“ ütles Päästeameti ennetusosakonna ekspert Mikko Virkala.

Ohutusvahendid peavad olema stendil ka talvisel ajal, et ka läbi jää kukkunud inimest oleks võimalik kiiresti päästa. Ohutusstendide komplektsust tasub jälgida aastaringselt, et vajadusel puudu olevad vahendid asendada või katkised uute vastu vahetada. Stendide omanik on kohalik omavalitsus või MTÜ, Päästeamet pakub abi infotahvli ja numbri muretsemisel.

Suviste ilmade valguses tuletab Päästeamet kõigile meelde:

• Kui jood, ära uju! Ohtlikuks osutub ka nõrk joove ja pohmell. Alkoholi tarvitanu väsib kiiresti, lisaks tekivad reflektoorsed südamevereringesüsteemi talituse häired. Kiiresti võib tekkida alajahtumine ja jäsemete verevarustus võib järsult halveneda. Eelmisel aastal uppus suvekuudel 17 inimest, neist pooled olid alkoholijoobes.
• Hoia silm peal! Alati on kindlam minna ujuma koos sõbra või pereliikmega, kellega saate teineteist jälgida ja vajadusel abi kutsuda. Kindlasti ei tohi üksi ujuma lasta lapsi, kes nõrga ohutunnetuse tõttu on altimad õnnetustesse sattuma.
• Vali ujumiseks selleks ettenähtud koht! Tihti minnakse ujuma tugeva lainetusega merre või kiirevoolulisse jõkke. Samuti võib tundmatus kohas sattuda veekeeristesse või veekasvudesse. Palju vigastusi juhtub vette hüppamisel selleks mitte ettenähtud kohtadest (nt sillad, muulid). Meeles peab pidama, et kohtades, mis ei ole ujumiseks ette nähtud, võib leiduda veealuseid poste, kive, kände ja muud. Samuti võib põhi olla reostatud teravate ja ohtlike esemetega (nt klaastaara). Kõige turvalisem on ujuda ametlikus rannas vetelpäästjate silma all.
• Uju kalda lähedal ja nii, et jalad alati põhja ulatuks! Kui peaksid ootamatult väsima või peaks tekkima näiteks lihaskramp või mõni terviserike, ei järgne madalas vees ujumise korral nii suurt uppumisohtu.