Kõrgema elanikkonnakaitse kursuse lõpetas kolmas lend

Lõppes kolmas kolmepäevane kõrgem elanikkonnakaitse kursus, kus osalejad käsitlesid elanikkonnakaitse ja riskikommunikatsiooni teemasid ning omavalitsuste ja riigi rolli kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel.

„Töötame päästeametis iga päev selle nimel, et teha tasa 30-aastane võlg, mis meil on elanikkonnakaitse arendamisel Eestis,“ ütles Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. „Valitsuse tänavu eraldatud raha katab tegevused aga vaid sellel ja järgmisel aastal. Valimised lähenevad ja varsti on meil uus riigikogu ja valitsus, kes peavad otsustama, kas elanikkonnakaitse saab strateegilised eesmärgid ja püsirahastuse. Me ei tea, milline kriis on järgmine, aga selleks valmistumine juba käib. Ei tohi unustada, et meil on valmistumisel kollektiivne vastutus – igaüks meist ongi riik ja inimeste isiklik valmisolek on kriisi lahendamisel võtmetähtsusega. Asutused, omavalitsused, kogukonnad, korterühistud, ettevõtted ja inimesed peavad ise kasvatama oma toimepidevust - vaid nii saame üksteist toetada.“

Setomaa vallavanem Raul Kudre sõnul on tema valla head kriisiõppused olnud nii tormid kui ka COVID. Nüüd peab selgelt läbi mõtlema piiri ääres olemise ohud. „Omavalitsused on väga erinevad, näiteks kursuselgi osalesid teiste hulgas Vormsi ja Setomaa ning Tartu ja Tallinn – kõik erinevate paiknemiste ja võimekustega piirkonnad,“ ütles Kudre ning lisas, et omavalitsuste võimekuste hindamine ja kriisivalmiduse alusel järjekorda seadmine paneb ühest küljest tegutsema, kuid teisalt tuleb tuvastada puudujäägid ja viia ühiselt kõik omavalitsused heale tasemele. „Seejärel peavad omavalitsused mõistagi seda taset ka hoidma.“

„Meil lõppes äsja omavalituse allasutuste kriisikoolitus, kus vaatasime üle hoonete kriisiplaanid. Nüüd peab mõtlema, kuidas – näiteks Päästeameti nõuannetega – edasi minna, inimesi kaasata ja kriisirollid paika panna,“ kirjeldas Kudre.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Saar ütles, et kõrgema elanikkonnakaitse kursuse suur väärtus on see, et ühel seminaril on koos nii poliitikakujundajad, riigikogu saadikud, olulised riigiasutuste esindajad ja ka kohalike omavalitsuste juhid. „Kursusel osalemine loob kõigi osapoolte vahel parema ühise arusaamise elanikkonnakaitse, erinevate rollide ja osapoolte ootustest. Tegemist on väga hästi korraldatud kursusega, mis omab väga olulist kohta erinevate osapoolte omavahelisel võrgustamisel ja teadmiste suurendamisel ning millega tuleb kindlasti jätkata,“ ütles Saar.

Kursusel käsitleti kolme võtmeküsimust: milleks, kes ja kuidas peavad valmis olema. Esimeses teemaplokis avati elanikkonnakaitse olemus ning arutleti, milleks tuleb tänapäeval valmis olla. Teises teemaplokis keskenduti sellele, kuidas suurendada inimeste kriisivalmisolekut. Kolmas plokk peatus kohalike omavalitsuste kriisiks valmisoleku arendamisel – omavalitsused on ükskõik millises kriisis eesliinil ning neil on oma kindel roll ja ülesanded.

Viimases plokis arutleti, mida ja kui kiiresti saab teha riik ning millega peab kohalik omavalitsus ise hakkama saama. Omavalitsused ei lahenda kriisi üksi. Oluline on koostöö ning kiire infovahetus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel nii kriisiks valmistumisel kui ka kriisi lahendamisel. Elanikkonnakaitse süsteemsel elluviimisel on oluline, et kõik riigiasutused, omavalitsused ja kaasatud organisatsioonid on mõelnud läbi oma ülesanded ja rollid elanikkonnakaitses. Päästeamet elanikkonnakaitse asutusena on omavalitsustele esmane partner ning toetab info, nõu ja abiga.

Kõrgemal elanikkonnakaitse kursusel osalevad riigi- ja omavalitsusjuhid, eksperdid ja ajakirjanikud, kursus toimus kolmandat korda. Päästeameti soov on muuta selliste kursuste toimumine regulaa