Kõrgema elanikkonnakaitse kursuse lõpetas neljas lend

31.10 – 02.11.2023 toimunud kursusel osalesid riigi- ja omavalitsusjuhid, eksperdid, ettevõtjad ja ajakirjanikud. Teemadering hõlmas elanikkonnakaitse rolli laia riigikaitse käsitluses, samuti kriisideks valmisolekut nii kodaniku, kui kohaliku omavalituse vaatest.

Elanikkonnakaitse teemad on tõusnud aina enam fookusesse seoses julgeoleku olukorraga maailmas. Suurimaks projektiks on järgmise aasta esimeses pooles üle-eestilise sireenide võrgustiku paigaldamine. Oluline teema, mida kursustel lahati, oli koostöö kohalike omavalituste, erasektori ja riigiga. Diskuteeriti ka selle üle, kuidas tõsta inimeste teadlikkust ja valmisolekut kriisidega toimetulekuks.

Kursuse avas Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas. „Riigi kaitsmine tähendab nii riigikaitset kui ka elanikkonnakaitset ja need peavad töötama koos. Võib öelda, et elanikkonnakaitse on kaitsetahte mündi teine pool. Selleks, et Eesti tervikuna kriisidega paremini hakkama saaks, on oluline, et igaüks oskaks kriisiks valmistuda ja teaks, kuidas käituda, kui mõni kriis peaks meid tabama. Elanikkonnakaitse aluseks on elanikkonna suutlikkus ennast ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist kuni abi saabumiseni abistada. Meil kõigil on siin oma roll - riigil, kohalikul omavalitsusel, kogukonnal, korteriühistutel, kuid ka inimesel endal,“ ütles peaminister.

Päästeameti peadirektor Margo Klaos rõhutas, et kuigi elanikkonnakaitse on riiklikul tasandil prioriteetne valdkond, peab prioriteetne olema ka selle rahastamine. „Genfi konventsiooniga võttis Eesti endale tsiviilelanike kaitsmise kohustuse juba 31 aastat tagasi, kuid hakkas seda valdkonda süsteemselt arendama alles mullu, kui Venemaa tungis Ukrainasse. Päästeamet on koos partneritega sellest ajast elanikkonnakaitset jõudsalt arendanud, kuid on oht, et püsirahastuse puudumisel jõuame tupikseisu. Elanikkonnakaitse on ühiskonna eri osaliste – inimeste, kogukondade, kohaliku omavalitsuse üksuste, ettevõtjate ja valitsusasutuste – ühine jõupingutus. Päästeameti huvi on, et ühiskond ja inimesed saaksid hakkama nii suurtes kui ka väikestes kriisides.“ Päästeameti tegevusvaldkonnad elanikkonnakaitses on sireenivõrgustik ja ohuteavitus, varjumine, ulatuslik evakuatsioon, omavalitsuste ja elanike kriisivalmidus, päästevõimekus ja kriisijuhtimine, demineerimine, päästeameti enda toimepidevus ja rahvusvaheline koostöö.

Kursus koosnes kolmest peamisest plokist: elanikkonnakaitse Eestis, elanikkonnakaitse ja inimene ning elanikkonnakaitse ja kohalik omavalitsus. Esimene plokk keskendus elanikkonnakaitsele osana laiast riigikaitse käsitlusest, mis tähendab, et riigi kaitsmine ei hõlma üksnes sõjalist riigikaitset, vaid et riigi kaitseks peavad valmis olema kõik riigiasutused ja kogu ühiskond. Teise osa rõhuasetus oli sellel, kuidas iga inimene saaks ise oma kriisivalmidust tõsta ja mis saab riik selles osas ära teha. Kolmas plokk võttis fookusesse kohalike omavalituste kriisiks valmisoleku arendamise.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts tõi välja kuivõrd oluline on hästi organiseeritud koolide valmisolek. „Turvaline, ohtudeks ja kriisideks hästi ettevalmistatud koolide võrk tagab laiemalt kogu ühiskonna valmisoleku elanikkonna kaitseks, “märkis Vinter-Nemvalts.

Päästeameti kriisiosakonna juhataja Tuuli Räim rõhutas, et tähtsal kohal just omavalituste vaates on juhtimine ja koostöö ning kodanikele mõeldud teenuste sujuv toimimine. Samavõrd tuleb tähelepanu pöörata elanike paremale teavitamisele ja kriisialasele koolitamisele.

Kõrgem elanikkonnakaitse kursus (KEKK) toimub alates 2022. aastast Päästeameti eestvedamisel. Läbi aastate on osalejate seas olnud omavalitsuse esindajaid, poliitikuid, ametnikke, erasektori esindajaid ja ajakirjanikke.

Fotosid leiab siit.