Kristian Jaani eriteenistuste ühtlustamise eesmärgist

Tutvustan novembri alguses valitsusele eriteenistuste ühtlustamise eelnõud, millega luuakse ühtsed alused politseinike, päästeteenistujate, teiste eriteenistujate ja vabatahtlike teenistusregulatsioonidele ning sotsiaalsetele tagatistele.

Päästetöötajad peavad tundma, et riik mõistab nende töö iseloomu ning hindab nende panust. Pean oluliseks, et pensioniea tõustes jätkaks riik ka edaspidi vanaduspensioni oote toetuse maksmist pikendades seda varasema kolme aasta asemel viiele aastale. Usun, et sellise tervist kahjustava töö puhul peame toetama vanaduspensioni eel staažikaid päästetöötajaid, kui nende tervis ei luba enam kutsetööga jätkata. Selle kõrval on olulisel kohal ka pensioni suurendamise jätkumine 10-50% neile päästetöötajatele, kellel on minimaalselt 10- aastane töötamise staaž. Vanaduspensioni suurenduse staaži saab koguda varasema 2023. aasta asemel kuni 2043. aastani. Ühtlasi oleme kokkuleppel ametiühingutega otsustanud väljateenitud aastate pensioni staaži kogumist jätkata aastani 2036, mil hakkavad järk-järgult lõppema ka politseipensionide määramised. Meie eesmärk peab olema tasustada eriteenistujaid väärikalt juba töö tegemise ajal.

Tänase seisuga kaoks 2025. aastal võimalus päästjatel töötamise ajal ka väljateenitud aastate pensionit saada, mis võib nii mõnelgi päästjal oma töö jätkamiseks vajalikku motivatsiooni oluliselt vähendada. Ma ei saa ministrina sellega leppida. Selleks, et väärtustada päästjate tööd olukorras, kus olete oma tööga pensioni välja teeninud, kuid ühiskond vajab teie teeneid edasi, on oluline anda võimalus päästeteenistuses jätkamisel ka väljateenitud pensionit saades. Me ei saa riigina endale lubada täies elujõus ja äärmiselt vajalikku kutsetööd tegevate meeste kaotamist mõnele teisele tööle, mistõttu jätkame väljateenitud aastate pensioni maksmist 25-aastase staažiga päästjatele ka kutsetööd tehes.

Eelnõus on olulised muudatused, mis ka siseturvalisuse valdkonna vabatahtlikke puudutavad. Vabatahtlikud seisavad päästjate ja politseinikega õlg-õla kõrval ning riskivad oma elu ja tervisega, et aidata meil kõigil turvalisust tagada. Võrdne vastutus peab tagama ka võrdsed hüved ja kohtlemise. Selleks võrdsustame vabatahtlike ja nende perekonnaliikmete hukkumise ning vigastuse hüvitised kutseliste teenistujate ja nende perekonnaliikmete hüvitistega. Ei ole ühtegi põhjust, miks meie turvalisuse tagamisel peaks vabatahtlikel ja kutselistel teenistujatel vahet tegema.

Eelnõus on veel mitmeid muudatusi, mis siseturvalisuse valdkonna töötajaid puudutavad, mistõttu kutsun teid ülesse eelnõu ja selle seletuskirjaga tutvuma ning oma asutuse personalitöötajatega vajadusel tulevaste muudatuste üle arutlema. Eelnõu koostamisel on tehtud tihedat koostööd nii kõigi asutuste kui ka ametiühingutega. See on olnud suur töö ühiste eesmärkide suunas olemasolevaid vajadusi parimal võimalikul moel arvestades. Tänan südamest kõiki, kes on oma aega ja energiat sellesse eelnõusse pannud. Eelnõu suuremad muudatused on kantud mõttest, et eriteenistujate palk peab olema väärikas juba töötamise ajal, mitte pensionile jäädes. Tänases tööturu situatsioonis ei saa me enam oodata, vaid peame astuma suurte sammudega meie palgaeesmärgi poole. Politseinike ja päästjate palk peab 2025. aastaks tõusma vähemalt 1,2-kordse Eesti keskmiseni. Novembri alguses otsustab valitsus ühiselt eelnõu algatamise ja Riigikogule esitamise üle.

Kristian Jaani

siseminister