Lääne regiooni kriisikomisjon võttis luubi alla Pärnumaa üleujutuse

Eile, 9. septembril Pärnus kogunenud Lääne Eesti regionaalne kriisikomisjon analüüsis Pärnumaa hiljutise üleujutuse lahendamist ja piirkonna kriisivalmidust. Lisaks käsitleti Pärnu haigla kriisivalmidust ja üleujutusohu vähendamise tehnilisi võimalusi.

Kuna riiklik ilmaprognoos alahindas 4. septembri sademete hulka olulisel määral, ei tulnud erakordse sademete ja üleujutuse eelhoiatust. Nii üleujutuse kui ka selle tagajärgede lahendamine käivitusid hommikusel tipptunnil, mil inimesed olid lapsi kooli ja lasteaeda viimas ning tööle suundumas. Reageerivate asutuste ja kohalike omavalitsuste töötajad katkestasid oma tavapärased tegevused ning asusid viivitamatult kriisi lahendama.

Lääne päästekeskuse juhi Heiki Soodla sõnul nõudis sellises olukorras kiire ja tulemuslik tegutsemine kõigilt osalistelt tavapärasest märksa suuremat valmisolekut, paindlikkust, vastutuse võtmist ja isiklikku pühendumist. „Päästeamet kui üleujutuse hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus käivitas regionaalse staabi, kaasas riikliku staabi toetuse ning rakendas üleujutuse hädaolukorra lahendamise plaani. Pärnu linn ja Tori vald aktiveerisid oma kriisijuhtimisstruktuurid, korraldasid elanike abistamise ning tegutsesid elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks. Asutused ja omavalitsused töötasid ühises koostöövaimus, abistasid üksteist ning tegid kiiresti otsuseid olukorras, kus terviklikku ülevaadet sündmuse ulatusest ja vee liikumisest ei olnud esimestel tundidel võimalik saada,“ ütles Soodla.

Üleujutus mõjutas ligikaudu 5000 Pärnu linna ja 1700 Tori valla elanikku ning kahjustas teid, hooneid, sademeveesüsteeme ja muud taristut.

Kriisikomisjoni üks olulisemaid järeldusi oli, et sademetest põhjustatud üleujutus vajab merevee tõusust erinevat riskikäsitlust, tegevusplaane ja tehnilisi lahendusi. Näiteks tuleb edaspidi senisest enam kasutada reaalajas mõõtmisandmeid, kaardistada kriitilised truubid, kraavid, eesvoolud ja sademeveesüsteemid ning tagada nende regulaarne hooldus. Asulate ruumilisel planeerimisel peab püüdma säilitada sademevee loomulikud ja alternatiivsed äravooluteed ning arvestama kriitilise taristu hooldusvajadusega.

Lisaks vajavad lahendamist üleujutusega ilmsiks tulnud õiguslikud kitsaskohad, nagu näiteks vee äravoolu takistavate rajatiste ja eramaal paiknevate kraavide hooldamise küsimused. Pärnumaad tabanud uputuse järel vesi kõige püsis kauem Tori vallas Tammiste külas, kus vee äravoolu pidurdasidki muu hulgas ebapiisava läbilaskevõimega või tõkestatud veejuhtmed ja isetehtud tammid.

Kriisikomisjonile tutvustati ka Pärnu linnavalitsuse tellitud analüüsi, mis käsitleb merelt lähtuva üleujutusohu vähendamise tehnilisi meetmeid, sealhulgas mobiilseid üleujutuskaitsevahendeid ja muid võimalikke veetõkestamise lahendusi, mida saaks kasutada Pärnu rannas ja jõe ääres. Soodla julgustas teisi omavalitsusi mõtlema sarnaselt Pärnuga võimalikele ennetusmeetmetele. „Üleujutuse ennetusele kuluvad summad on kindlasti väiksemad kui tagajärgede likvideerimisele kuluv raha,“ märkis päästekeskuse juht.

Regionaalse kriisikomisjoni peamine ülesanne on koordineerida asutuste tegevusi hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel, elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel vastavalt kohalikus omavalitsuses, maakonnas, regioonis või üle riigi. Regionaalseid kriisikomisjone juhivad vastava regiooni päästekeskuste juhid. Komisjonid kohtuvad korraliselt neli korda aastas, kriiside korral sagedamini. 9. septembri istungi puhul oli tegemist komisjoni korralise kohtumisega.