„Lendavad“ päästjad

Päästetööde abimeestena lennutavad täna päästjad taevalaotuses droone. Need masinad aitavad teha ennetustööd, järelevalvet, võimaldavad jõuda kõige kiiremini metsatulekahju kohale ja tuvastada selle täpne asukoht, ulatus, leviku suund ja lähenemisteed.

„Kaks viimast nädalat on toonud meie päästemeeskonnale veelgi rohkem põhjust uhkust tunda! Meie droon on teinud tõelise imetöö, leides metsas eksinud inimesi mitte üks, mitte kaks, vaid lausa kolm korda! Video näitab, kuidas me saame kasutada termokaamerat, et leida inimesi öisel ajal. See on uskumatu saavutus ja tõestus sellest, kuidas kaasaegne tehnoloogia võib päästa elusid.“

Sellise postituse tegid Jõhvi komando päästjad septembrikuu alguses oma Facebooki kontol, kui olid leidnud just drooni DJI M30 abil õhtupimeduses ekraanilt väikese valge täpi ehk metsa marjule läinud ja eksinud inimese.

Droonide võimaluste kiituseks

Päästetöö büroo valmisoleku talituse nõunik Raido Haasa sõnul on droonid tulnud Päästeametisse selleks, et jääda. „Droonide kiire ja paindlik manööverdamisvõime võimaldab jõuda kõige kiiremini metsatulekahju kohale ja tuvastada selle täpne asukoht, ulatus, leviku suund ja lähenemisteed, planeerida tehnika paigutust ja vesivarustust,“ selgitas Haas. Ida päästekeskuse välijuhtide grupi juht Andres Sulg näeb võimalusi saata droonilt otsepilt otse staapi, et siis seal omakorda olukorda jälgida ja sündmust juhtida. „Jõhvi droon võimaldab võtta eemalt koordinaate, avada kohe kaadrivaate ja seda edastada,“ lisas Sulg.

Kunda meeskonnavanem Mait Penjami sõnul on olnud droon vajalik sündmuskoha üle vaatamiseks ning aidanud olukorrast paremat pilti saada. „Saame drooni kasutada ka ennetuses, näidata erinevaid olukordi kõrgematest kohtadest ning tutvuda oma piirkonna eripärasustega. Näiteks pankrannikul ja järsakutel saame planeerida, kuidas seal õnnetuse korral tegutseda ja millist erivarustust kasutada,“ rääkis Penjam.

Päästjate silmad taevas

„Droonid on head selle poolest, et neil on väga head termokaamerad peal, et eristada ka pimedas soojemaid objekte. Piisav akuvaru, et katkematult pikemat aega lennata. On ilmastikukindlad. Lisaseade võimaldab õhust konkreetset kohta valgustada või edastada helisõnumit,“ täiendas Jõhvi komando meeskonnavanem Artjom Troitski, kes on ise mitmetel päästesündmustel drooni appi võtnud.

Tänu termokaamerate tulekule viiakse eriti tuleohtlikul ajal läbi ennetavaid kontroll-lende kohtades, kus maastikupõlengud on sagedasemad juhtuma. Tänu sellistele lendudele on juba avastatud väiksemaid põlenguid ning kiire ja õigeaegne reageerimine on ära hoidnud võimalikud suuremad ja ressursimahukad päästesündmused.

Lisaks toetame Päästeametis oma droonidega politseid inimeste otsingutel. Tänu radiomeetrilise termokaameraga varustatud droonidele on ülesse leitud kümneid inimesi. Ilma droonita oleks nii mõnigi inimese otsing võtnud oluliselt enam aega.

Esimesed droonid

Esimesed droonid soetas amet 2016. aasta lõpus. Siis opereerisid masinatega regionaalsed korrapidamisgruppide töötajad ning üks droon anti Lasnamäe komando kasutusse. Alates 2018. aastast on mehitamata õhusõidukite parki laiendatud ning täna on droonid igas maakonnas. Otseselt päästetööde teostamiseks on 22 drooni. Komandode kasutuses on DJI toodang nende hinna ja kvaliteedi kõige parema suhte tõttu. „Viimasel aastal oleme soetanud droone, aga enam mitte selleks, et võrgustikku laiendada, vaid juba selleks, et parki uuendada,“ selgitas Haas, kelle sõnul amortiseeruvad sõidukid tehnoloogiliselt 5 aastaga. „Viis aastat tagasi oli 2,5 km kauguselt stabiilse videopildi saamiseks vaja soetada suur, kohmakas ja väga kallis droon. Täna saab juba oluliselt parema võimekusega drooni, mis suudab kvaliteetset pilti pakkuda 7 km taha viis korda odavamalt ja platvormil, mis sisuliselt mahub taskusse. Seadmed on turvalisemad ja töökindlamad,“ lisas Haas.

Tulevikust

Raido Haasa hinnangul on tänane droonide park piisav. Ta ei välista seda, et õige pea me enam ise ei piloteeri droonidega, seda teeb AI. „Kõige olulisem on, et droon loob meie juhtimislaudadele sündmusest olukorra pildi juba ennem, kui me ise füüsiliselt kohale jõuame,“ selgitas Haas.

Ida päästekeskuse päästetöö büroo nõuniku Mart Suursu sõnul otsitakse aktiivselt uusi võimalusi, kuidas droone päästesüsteemis laiemalt kasutada. „Plaanis on soetada tarkvara, mis võimaldab droonilt kogutud andmetest toota 2D, 3D kaarte ning maastiku termokaarte. Selle kaardistust saab väga edukalt kasutada järelevalves, tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamisel ning mingis olukorras isegi uute objektide vastuvõtmisel. 2D kaardistusega saab väga lihtsalt ja kiiresti teada täpse maastikutulekahju ulatuse, peale tulekahju planeerida sündmuskoha koristuse nagu voolikud ja muu varustus,“ rääkis Suursu. Termokaardistus on võimalus, mille läbi kokku hoida kustutamisele kuluvat aega ja ressurssi.