Millist tulekustutit valida?

Kui juhtubki, et kodus peaks tekkima tulekahju, võib kiire ja oskusliku tegutsemisega tulele piiri panna tulekustutusvahendiga. Mida peab teadma?

Tulekahju areneb eluohtlikuks 3-5 minutiga, akuga seadmete puhul veelgi kiiremini. Ennast ohtu ei tohi seada, seega kui tundub, et tulekahju käib üle jõu, siis kustutamise asemel sulge uksed ja aknad ning välju hoonest kõige lühemat teed pidi. Suitsustes ruumides väljapääsu poole liikudes hoia ennast võimalikult põranda lähedal, helista 112 ning jää ootama päästjate saabumist.

Kui ruumist väljumine pole võimalik, sulge uks ja kui ukse avadest tuleb suitsu sisse, tihenda need riietega, et suitsu tuppa ei imbuks. Ava aken, võta ka kardinad eest ära ning anna endast aknal valju häälega märku.

Milline tulekustuti valida?

Iga kustuti kõigeks ei sobi, näiteks rasvapõlengut ei tohi veega mitte mingil juhul kustutada. Selleks, et valida õige kustuti, tuleb enne pisut mõelda, millisesse ruumi ja mis materjalide kustutamiseks seda vaja võib minna.

Vahtkustuti – sobib puidu, paberi, tekstiili, õli, bensiini, plastmassi, rasva, bituumeni, kummi kustutamiseks. Vahtkustuti tekitab küll niiskuskahjusid, kuid ei kahjusta neid ruumi osasid, kuhu kustutusainet ei suunata. Vahtkustutite valimisel on eriti oluline jälgida, kas sobib ka elektripinge all olevate seadmete kustutamiseks.

Vesikustuti – sobib puidu, paberi, tekstiili kustutamiseks. Sobib kasutamiseks sellistes ruumides, mida kasutatakse eelnimetatud materjalide ladustamiseks jne. Vesikustutiga ei tohi kustutada toiduõlide, rasvade ja muude põlevvedelike põlenguid. Näiteks põleva rasva kustutamisel aurustub vesi plahvatusega, mille tagajärjed võivad olla väga tõsised.

Pulberkustuti – kõige levinum ja enamike materjalide kustutamiseks sobiv on ABC-klassi pulberkustuti. Sellega saab kustutada peaaegu kõiki igapäevaseid asju ning peale kustutamist on võimalik suhteliselt lihtsalt (tolmuimejaga) jäätmed kokku koguda. Probleemiks on ruumis asuvad elektroonikaseadmed, mida pulbri kasutamine võib kahjustada.

Süsihappegaaskustuti – sobib õli, bensiini, plastmassi, rasva, pingestatud elektriseadmete ja -juhtmete kustutamiseks. Süsihappegaaskustuti peamised ohud on seotud väljuva gaasi väga madala temperatuuriga, mis võib oskamatul kasutamisel tekitada külmakahjustusi. Samuti peab peale kinnises ruumis kustutamist sealt hapniku kontsentratsiooni vähenemise tõttu lahkuma. Probleemiks võib olla ka taassüttimine, sest jahutuse ja lämmatamise efekt on lühiajaline ning võib uuesti süttida.

Tulekustutustekk – sobib väiksemate tulekollete kustutamiseks, näiteks rasvapõleng pannil, süttinud kodumasinad, süttinud riided inimese seljas jne. Oluline on, et tekk kataks täielikult süttinud seadme või aine.

Tulekustuti peaks olema piisavalt suur, ent suurus ja kaal peab vastama kasutaja võimetele. Koju soovitatakse üldiselt paigaldada kas 6 kg pulberkustutit või 6 l vahtkustutit. Kaalu poolest on 6–12 kg kustuti veel selline, mida inimene üldiselt jaksab kasutada.

Tulekustuti tuleks kodus paigaldada sellisesse kohta, kus see oleks nähtav ja kergesti ligipääsetav. Kustuti ees ega peal ei tohiks olla mingeid muid esemeid, mis raskendaksid kustuti kätte saamist.

Kindlasti peaksid kõik perekonnaliikmed teadma, kus tulekustuti asub ja kuidas seda kasutatakse.

Tulekustuti seatakse töökorda pärast iga kasutamiskorda ja hooldatakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui tootja on ette näinud. Kui tootja ei ole tulekustuti hooldusvahemikku ette näinud, hooldatakse vesi- ja vahtkustuteid iga viie aasta järel, teisi tulekustuteid iga 10 aasta järel.

Taust

Selle aasta esimese kümne kuuga hukkus 23 tulekahjus 27 inimest. Vigastada sai 55 inimest. Suitsuandur puudus 17 elamiseks kasutatavas hoones (81%).

Kuni 1. detsembrini toimub päästeameti kampaania, mille eesmärk on juhtida avalikkuse tähelepanu erinevatele seadmetele ja lahendustele, mille abil on võimalik tulekahju ära hoida või selle tõttu tekkivat kahju vähendada, samuti lähedaste elu kaitsta.