Ööpäeva operatiivinfo

Sündmuste info 31. jaanuar – 1. veebruar

Põhja päästekeskus
Tallinn

31. jaanuaril kell 15.58 teatati häirekeskusele, et Tallinnas Gonsiori tänaval koretermaja korteris on tunda gaasilõhna. Kontrollimisel selgus, et tegemist oli gaasipliidi rikkega. Kiirabi toimetas 88-aastase naise tervisekontrolliks haiglasse.

Harjumaa

31. jaanuaril kell 19.31 said päästjad väljakutse Kuusalu valda Suurpea külla Lahe tänavale, kus kortermaja korteris töötas suitsuandur. Sündmuskohale saabudes selgus, et bursuika moodi ahi ajas suitsu sisse. Päästjad kustutasid põlengu kell 20.15. Keegi kannatada ei saanud.

Lõuna päästekeskus

Põlvamaa
31. jaanuaril kell 13.48 teatati, et Põlva vallas Vardja külas hakkas sõidu ajal auto kapoti alt suitsu tulema. Päästjate saabumise ajaks oli autojuht pulberkustutiga algjärgus põlengu ise kustutanud. Päästjad ühendasid edasise tuleohutuse tagamiseks akujuhtmed lahti.

Tartumaa
31. jaanuaril kell 13.59 teatati, et Tartus Tähe tn süttis kastiga kraanaauto. Enne päästjaid üritati põlengut pulberkustutitega summutada. Päästjad kustutasid põlengu veejoaga. Omanik jäi edasist tuleohutust valvama.

(Pilt manuses, autor Lõuna päästekeskus)

31. jaanuaril kella 23.23 ajal käisid päästjad Vahi alevikus kahe sõiduautoga juhtunud liiklusavariil, kus tagasid sõidukite akuklemmide eemaldamisega tuleohutuse.

Valgamaa
31. jaanuaril kella 13.37 käisid päästjad Otepää vallas Kastolatsi külas kahe sõiduautoga juhtunud liiklusavariil, kus kõrvaldasid süttimisohu ja katsid maha valgunud vedelikud absorbentainega. Üks õnnetuses kannatada saanud inimene viidi haiglasse.

Päästeameti inspektorid kontrollivad järgmisel nädalal kortermajade tuleohutust

Järgmisel nädalal kontrollib Päästeamet kogu Eestis tuleohutusnõuete täitmist kortermajade ühiskasutatavatel pindadel. Nendele kehtestatud lihtsate ohutusnõuete järgimisega saab iga hoolas majaelanik igapäevaselt enda ja oma naabrite turvalisuse ees seista.

Tuleohutusnõuded korteris:

• Igas kodus peab olema vähemalt üks nõuetekohaselt lakke kinnitatud töökorras suitsuandur. Tahke- või gaasiküttega eluruumi paigalda lisakaitseks vingugaasiandur. Suitsandur mürgist vingugaasi ei tuvasta, sest see on nähtamatu ja lõhnatu.
• Kontrolli ja puhasta regulaarselt küttesüsteeme. Hooldatud küttesüsteem on ohutu, annab paremini sooja, kulutab vähem kütust ja peab kauem vastu.
• Korteri välisuks või majast väljapääs peab olema seestpoolt lihtsasti ja soovitatavalt ilma võtmeta avatav, et tulekahju korral igaüks ruumidest kiiresti välja saaks.

Tuleohutusnõuded kortermaja ühiskasutataval pinnal:

• Hoidke kortermaja ühiskasutatavad väljumisteed, koridorid ja trepikojad, takistustest vabadena. Trepikoda on ehitatud vastava laiusega just seepärast, et ohuolukorras oleks kõigil majaelanikel võimalik korraga ohutult väljuda.
• Väljumisteele jäävad uksed peavad olema võtmeta avatavad. Välja peab saama ka juhul, kui tulekahju või muu õnnetuse eest pagedes võtmed maha jäävad.
• Trepikotta avanev keldriuks peab olema tuletõkkeuks, mis keldritulekahju korral takistab suitsu ja tule leviku trepikotta. Kui tulekahjusuits ja -kuumus trepikotta levib, siis jääb majarahvas oma korteritesse lõksu ega pääse välja.

Ida päästekeskus
Möödunud ööpäeval olulisi operatiivsündmuseid ei olnud.

Lääne päästekeskus

Pärnumaa

31. jaanuaril põles Pärnus Kilgi tänaval elumaja korstnas tahm. Päästjad summutasid põlengu pulberkustutiga. Majaomanikul oli ette näidata korstnapühkija akt eelmise aasta augustikuust. Päästjad juhtisid tähelepanu, et kuigi kohustuslik on seadmeid puhastada üks kord aastas, tuleb seda teha sellise tihedusega, et oleks välditud tahmapõlengute tekkimine. Olenevalt küttematerjalist ja kütmise tihedusest võib tekkida vajadus kütteseadmete oluliselt tihedamaks hoolduseks. Majaomanikule anti juhis enne järgmist kütmist korstnapühkija tööd ära teha.

Tulekahjus hukkus 82-aastane naine

1. veebruaril kell 2.15 teatati häirekeskusele elumaja tulekahjust Pärnumaal Häädemeeste vallas Massiaru külas. Tulekahju avastas naaber, kelle maja asus umbes 200-300 meetri kaugusel põlengukohast. Naaber oli ärganud kuumusest puruneva eterniidi paukumise peale. Tulekahju avastamise ajal ulatusid leegid juba majast välja.

Päästjate saabudes oli elumaja üleni leekides ning vahelaed ja katus oli sisse kukkunud. Kustutustööde käigus leiti maja rusudest hukkunud 82-aastane naine.

Naabrite sõnul, kes olid eelmisel päeval vanamemme külastanud, oli tema ruumides olemas lakke kinnitatud suitsuandur, kuid selle tööle rakendumise kohta päästjad kinnitust ei leidnud.

Tulekahju tekkepõhjust asuvad selgitama menetlusinspektorid. Esialgsetel andmetel oli naine eelmisel päeval pliiti kütnud ning selle ust küdemise ajal lahti hoidnud ja põlengu põhjus võib olla seotud kütteseadmetega. Päästjad hoiatavad, et küdemise ajaks ei tohi koldeust lahti ega kütteseadet järelevalveta jätta. Külmal ajal tuleb ka hoiduda ülekütmisest, sest see lõhub kütteseadet ning ülemääraselt kuumenevad seadme osad võivad süüdata ümbruse.

Päästeameti inspektorid kontrollivad järgmisel nädalal kortermajade tuleohutust

Järgmisel nädalal kontrollib Päästeamet kogu Eestis tuleohutusnõuete täitmist kortermajade ühiskasutatavatel pindadel. Nendele kehtestatud lihtsate ohutusnõuete järgimisega saab iga hoolas majaelanik igapäevaselt enda ja oma naabrite turvalisuse ees seista.

Tuleohutusnõuded korteris:

• Igas kodus peab olema vähemalt üks nõuetekohaselt lakke kinnitatud töökorras suitsuandur. Tahke- või gaasiküttega eluruumi paigalda lisakaitseks vingugaasiandur. Suitsandur mürgist vingugaasi ei tuvasta, sest see on nähtamatu ja lõhnatu.
• Kontrolli ja puhasta regulaarselt küttesüsteeme. Hooldatud küttesüsteem on ohutu, annab paremini sooja, kulutab vähem kütust ja peab kauem vastu.
• Korteri välisuks või majast väljapääs peab olema seestpoolt lihtsasti ja soovitatavalt ilma võtmeta avatav, et tulekahju korral igaüks ruumidest kiiresti välja saaks.

Tuleohutusnõuded kortermaja ühiskasutataval pinnal:

• Hoidke kortermaja ühiskasutatavad väljumisteed, koridorid ja trepikojad, takistustest vabadena. Trepikoda on ehitatud vastava laiusega just seepärast, et ohuolukorras oleks kõigil majaelanikel võimalik korraga ohutult väljuda.
• Väljumisteele jäävad uksed peavad olema võtmeta avatavad. Välja peab saama ka juhul, kui tulekahju või muu õnnetuse eest pagedes võtmed maha jäävad.
• Trepikotta avanev keldriuks peab olema tuletõkkeuks, mis keldritulekahju korral takistab suitsu ja tule leviku trepikotta. Kui tulekahjusuits ja -kuumus trepikotta levib, siis jääb majarahvas oma korteritesse lõksu ega pääse välja.