Pääste: 2020. aastal hukkus tule- ja veeõnnetustes 94 inimest

Möödunud aastal hukkus tulekahjudes 36 inimest, märga hauda jättis oma elu 58 inimest. Tules hukkunute arv oli taasiseseisvunud Eesti väikseim, uppunute arv aga viimase viie aasta suurim.

„Tänases Eestis hukub tulekahjudes ja upub vees kokku ikka veel ligi sada inimest aastas ja seda on liiga palju. Ainult hoolides, koostööd tehes ja ennetades saame need arvud väiksemaks,“ rääkis siseminister Alar Laneman. „Kipume koroonakriisis elades ära unustama, et meie elu võivad mõjutada ka teised, n-ö tavapärasemad hädaolukorrad. Kuigi Eesti eri paigus võib ette tulla erinevaid olukordi, siis on just karmid ilmastikuolud need, mis meie elanikke kõige rohkem puudutavad. Ma näen, et koroonakriisi tõttu on Eesti elanikud hakanud mõistma ka teiste kriiside võimalikkust ja nendeks paremini valmistuma,“ lisas Laneman.

Elanike kriisiks valmisolek oli ka Päästeameti 2020. aasta üks märksõnu, kui aasta lõpus saadeti rohkem kui poole miljoni leibkonna postkasti trükis kriisiks valmistumise juhistega. Viimased „Ole valmis“ trükised jõuavad Eesti elanikeni jaanuari lõpuks.

2020. aasta märksõna oli ka vees hukkunute suur arv. Mullu uppus 58 inimest, mis on viimaste aastate nukraim tulemus. Enamik uppunutest, lausa 45, olid mehed, ning kahjuks uppus ka üks laps. Uppunu keskmine vanus oli 61 aastat ning üle poolte vees hukkunutest olid joobes. „Eelmise aasta talv oli tavapäratult soe ja see kajastub ka õnnetuste statistikas – kuna maapind oli pehme ja kaldad libedad, piisas saatuslikuks kukkumiseks vaid kergest libastumisest. Uppumistes oli oma osa paraku taas alkoholil ja seda eriti suvekuudel,“ nentis Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. Mullu hukkus veeõnnetustes enim eakaid viimase kümne aasta jooksul, ühtekokku 34 inimest. „Eesti ühiskonnas suureneb üksi elavate eakate osakaal ja koroonakriis tuletas eriti teravalt meelde, kui oluline on inimestevaheline kontakt. Suhtleme oma eakate lähedaste ja naabritega ja küsime, kas neil on vaja abi. Keegi ei tohi jääda üksi,“ lisas Tammearu.

Eelmisel aastal hukkus tules 27 täiskasvanud meest ning 9 naist. Hukkunu keskmine vanus oli 62 eluaastat. Esialgsetel andmetel oli hukkunutest joobes ja joobekahtlusega 58%, keskmine joove oli 2,72‰. Hukkunutega tuleõnnetuste peamised põhjused olid hooletu suitsetamine, lahtise tule kasutamine, toidukõrbemine ning rikked elektri- ja küttesüsteemides.

Esialgsetel andmetel sai 2020. aastal vingugaasi tõttu viga vähemalt 53 inimest, selle hulgas kolm surmajuhtumit, mille puhul on vingugaasimürgistuse kahtlus. Kannatanute seas oli ka 8 last, kellest noorim alla aastane. Kõige sagedasem vingumürgistuse põhjus oli kütmisel siibri liiga varajane sulgemine.

„Alates 2022. aasta algusest muutub kõikides hoonetes, kus on tahkeküttel ahi, pliit või kamin, kohustuslikuks ka vingugaasiandur. Kuigi kohustuslikuks muutumiseni on veel aega, tasub andur paigaldada juba praegu, sest ainult toimiv vingugaasiandur aitab ära hoida kurbi tagajärgi. Anduri paigaldamisel tuleb kindlasti järgida tootja juhiseid, sest erinevatel anduritel on erinevad paigaldamisnõuded ning töö laitmatuse tagab anduri korrektne paigaldamine,“ paneb Tammearu kõigile südamele.

Lõhkekehaleidude hulga osas oli 2020. aasta Päästeameti jaoks rekordiline – aasta jooksul leiti üle kogu Eesti 9041 lõhkekeha ning see on kõrgeim tulemus alates 1998. aastast. Suure lõhkekehasaagi põhjuseid on mitu – eelmise aasta talv oli soe, maapind oli kaua lumeta ning külmumata ja see hõlbustas lõhkekehade avastamist. Samuti andsid suure saagi plaanilised tööd Ida-Eestis (Ida Kõmin). Paljudel juhtudel teatasid avastatud lõhkekehadest Päästeametile ka tublid inimesed üle kogu Eesti.

2020. aastal oli Päästeametil kokku 25 822 väljakutset, millest 14 881 olid päästesündmused. Vabatahtlikud päästjad osalesid 3555 päästesündmusel, millest 1117 sündmust lahendasid iseseisvalt.

Pressikonverentsi esitluse leiab SIIT.