Päästeamet kuulutab taaskord välja ohutusteemalise projektikonkursi
Tänavune Päästeameti projektikonkurss keskendub veeõnnetuste ennetamisele. Taotlusi on oodatud esitama kõik registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Veeõnnetustes hukkunute arv on viimastel aastatel kasvutrendis nii Eestis kui ka naaberriikides. Mullu jättis Eestis oma elu märga hauda 60 inimest, 2020. aastal 58 inimest ning 2019. aastal 36 inimest. Harilikult on Päästeameti projektikonkursi eesmärk kodanikuühenduste toel tõsta elanikkonna ohuteadlikkust ning kujundada inimestes õnnetusi ennetavaid hoiakuid ja käitumist, seda ka tänavu, kuid keskendutakse just veeohutusele ja selle tagamisele just füüsilise keskkonna parandamise abil. „Seisame silmitsi kolme põhiprobleemiga – uputakse igas vanuses kalastamisel ja suplemisel ning vanemas eas saavad saatuslikuks kodu läheduses asuvad veekogud. Nii võtsimegi tänavu sihiks toetada just nende kolme õnnetustegrupi ennetusmeetmeid,“ selgitab ennetustöö osakonna nõunik ja projektikonkursi üldkoordinaator Kaisa Üprus-Tali.
Kalastajate uppumiste põhipõhjuseks on turvavarustuse puudumine. Veesõidukiga kalajahile minnes mõeldakse pigem mugavusele kui ohutusele, jäetakse päästevest paati ja selga panemata või hoopiski poodi. Teadagi on päästevestist kasu vaid siis, kui see on seljas, sest õnnetuse korral vees olles on oranži abilist selga saada juba pea võimatu. Võru valla vabatahtlikud päästjad tulid välja elupäästva ideega paigaldada populaarsete veekogude äärde päästevarustuse kapid, kust on võimalik vajadusel laenata nii päästeveste kui ka muud -varustust. „Tänuväärt idee võiks saada laiemat kasutust ja see on üks erilahendustest, mida võib projektikonkursi raames taotleda,“ sõnab Üprus-Tali.
Suvekuudel suplemisel uppujate arv on küll vähenenud, kuid sellegipoolest uppus mulluse kuumalaine ajal vähemalt kolm inimest nädalas. „Suplemise teevad ohutumaks ohtlikust prügist puhastatud ujumiskohtade põhjad, parandatud ja turvalised (sh libisemiskindlad) vettehüpete sillad ning -mineku kohad, lisaks parandatud või paigaldatud viitega veekogu ohtudele veeohutusstendid,“ ütleb ennetustöö osakonna nõunik. Ka seesuguste tegevuste elluviimiseks võib projektikonkursi rahastust taotleda.
Iga-aastaselt on suureks murekohaks eakate uppumised. Mullu uppus vette kukkumiste ja libastumiste tagajärjel 30 inimest, mis on viie aasta õnnetu rekord. Veel üks moodus teha ohutumaks kogukonna ümbrust läbi projektikonkursi rahastuse, on muuta füüsiliselt ohutuks (eelkõige eakate) kodude lähedal asuvaid veekeskkondi. Selleks on abi veekogude kallaste puhastamisest ja kõva pinnasega täitmisest, veekogudest möödaviivate jalgteede korrastamisest ja nende lähedusse piirete paigaldamisest, ohtlike purrete, lagunenud jalakäijate ja paadisildade asendamisest või parandamisest ning aiamaade ja muude veevõtukohtade läheduses asuvate kastmisvee kättesaamisvõimaluste parandamisest.
„Tänavu on meie eesmärk olla võimalikult pandlik ja bürokraatiavaba – näiteks piisab, kui e-maili teel saadetakse pilt katkisest purdest, summa, mis võib selle parandus või uue paigaldus maksma minna ning mitu inimest sellest kogukonnas abi saab,“ sõnab projektikonkursi üldkoordinaator. Tegevuste elluviimise vahemik on 1. maist kuni 31. augustini. Üprus-Tali sõnul üheks heaks võimaluseks veeohutuse praktilisi tegevusi ühiselt kogukonnaga plaani võtta ja ellu viia on 7. mail toimuv „Teeme Ära“ talgupäev. Päästeametilt taotletavate rahaliste vahendite alammääraks on 50 ja ülemmääraks on 5 500 eurot.
Päästeameti projektikonkursil on pikk traditsioon ning aastate pikku on keskendutud erinevatel keskkonnaprobleemidel, tuues kasu ja ohutust kogu ühiskonnale. Projekt on laia ampluaaga – läbi aastate on tegeletud vee- ja tuleohutusega ning viimastel aastatel seati eriline rõhk erivajadustega inimeste abistamisele.
Projekti rahastamistaotlusi saab esitada 28. märtsini. Vaata täpsemat infot siit.