Päästeamet: peamine traagiliste õnnetuste põhjus on joove

Möödunud aasta tähendas päästeametile rekordiliselt vähe tulekahjusid ning neis ka hukkus inimesi vähem kui kunagi varem. Samal ajal said tehtud mitmed olulised elanikkonnakaitse tegevused: enam kui 500 000 kodusse jõudis kriisikäitumise juhendtrükis ning vahefinišisse on jõudmas kaasaegse sireenivõrgustiku välja ehitamine.

2024. aastal said päästjad ja demineerijad 26 313 väljakutset, pääste- ja demineerimissündmuseid oli 11 883. Võrreldes viimaste aastatega on väljakutsete ja päästesündmuste arv mõne tuhande võrra väiksem. Demineerijad hävitasid 6622 lõhkekeha.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on päästeameti tehnilised võimekused ja töötingimused järjest paremad, küll teeb muret päästjate palk. „Viimase kahe aastaga oleme päästeameti võimekusse panustanud üle 62 miljoni euro ning järgmiseks kolmeks aastaks tagasime veel 13 miljonit eurot lisaraha. See kõik on suuresti seotud päästeameti viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud rolli ja vastutusega riigi kriisivalmiduses ja elanikkonnakaitses,“ ütles Läänemets.

Läinud aastal avati viis uut kutseliste päästjate komandohoonet ning avati neli uut ja renoveeriti üheksa vabatahtlike päästekomando hoonet. „Panustame ka varustusse – näiteks tänavu saab päästeamet Euroopa Liidu toel 46 uut tipptasemel päästeautot. Seega võib öelda, et väljaõppe, töötingimuste ja varustustaseme mõttes on meie päästeamet järjest võimekam ning ennetustöö, kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse kaudu kandub see edasi ka kogukondade tasandile. Küll on siseministrina mulle oluline murekoht, kuidas leida poliitiline kompromiss ja võimalus, et tagada päästjatele tulevikus väärikas palk, mis täna on riigi keskmisest taas maha jäämas,“ nentis siseminister.

“Päästeamet on viimasel aastal saanud juurde olulist päästevõimekust ja -tehnikat. See aga ei tähenda, et elu läheb meie päästjatel lihtsamaks – vastupidi, uued masinad ja lahendused nõuavad väljaõpet ning annavad päästjatele veelgi suurema vastutuse sündmuste lahendamisel. Samas tõuseb nii päästjate kui ka Eesti ühiskonna turvalisus. Ohtliku tööga peaks kaasas käima ka väärtustav palk, mis pole päästeametis kahjuks tõusnud juba mitu aastat,” märkis päästeameti peadirektor Margo Klaos.

“Venemaa täiemahulise sõja Ukrainas ja uute elanikkonnakaitseülesannete tõttu on päästeameti inimestel käed tööd täis. Loome võimekust eestimaalaste kaitsmiseks ka kõige tõsisemate kriiside ajal. Meie pingutused kannavad vilja siis, kui kõik ka ise vastavalt oma võimalustele valmistuvad ja end vajalikuga kurssi viivad. Ka selles saab päästeamet toetada, sest oleme seal, kus on inimesed,” ütles Klaos.

Lõviosa hukkunutest ilma suitsuandurita kodudes

Vähenes ka tulekahjude arv, mis oli eelmisel aastal ligi 700 võrra väiksem kui 2023. aastal. Kõige enam vähenes metsa- ja maastikutulekahjude arv, mida oli võrreldes 2023. aastaga üle poole võrra vähem. Seda vaatamata asjaolule, et eelmine aasta oli üks soojemaid ja sademeid oli keskmisest pigem vähem.

Ka kodudes juhtub tulekahjusid aasta-aastalt aina vähem. Eelmisel aastal oli kodudes 473 tulekahju. Paraku hukkus neis siiski 34 inimest. Päästjad tõid tulest välja 83 inimest.

Surmaga lõppevad tulekahjud kipuvad juhtuma eakamate inimestega, kelle keskmine vanus on 61 eluaastat. Tules hukkunud on valdavalt joobes (2024. aastal ligi 65%).Tulekahju saab ka väga tihti alguse suitsetamisest (2024. aasta tulekahjudes hukkunuist 18). Suitsuandur oli puudu 81% kodudest, kus inimesed tulekahjus hukkusid.

Tulekahjud tekitasid hoonetele kahju vähemalt 13,7 miljoni euro ulatuses (arvestamata hoones olevat vara). Samal ajal hoidis päästjate tegutsemine hoonetulekahjude korral varakahju ära hinnanguliselt 167,8 miljoni euro väärtuses.

Pooled uppunutest olid joobes

Veeõnnetustes hukkus eelmisel aastal 42 inimest, mida on 5 võrra rohkem kui 2023. aastal. Hukkunute keskmine vanus oli 57 aastat. Alkoholi- või narkojoobes või joobekahtlusega olid uppunutest pooled. Kõige sagedamini uputi suplemisel (10 inimest) või veekogust möödumisel ja veekogu ääres töötades (11 inimest). 13 inimese puhul ei ole täpselt teada, kuidas nad vette sattusid, kuid nii mõnigi neist ilmselt kukkus vette. Kümblustünnis uppus kolm inimest.

Päästjad päästsid erinevatest ohuolukordadest 320 inimest s.h 184 liiklusõnnetustelt, 83 tulekahjudest ja hoonetulekahju ohu sündmustelt, 46 veeõnnetustest, 4 gaasilise reostumise sündmustelt, 2 varingult ja 1 raudteeõnnetuselt.

Elanikkonnakaitse arendustööd jätkusid

Elanikkonnakaitse valdkonnas jätkusid arendustööd. Aasta esimeses pooles saatis päästeamet enam kui poole miljoni Eesti elaniku kodusse uuendatud juhised, kuidas kriisi ajal käituda. Koolituste ja nõustamisega anti elanikkonnakaitsealaseid teadmisi edasi enam kui 160 000-le inimesele.

Lähinädalatel saab valmis ka ohusireenivõrgustik 22 Eesti asulas, ohuteavituse süsteemi lisandus koostöös Riigi Infosüsteemide Ametiga uue kanalina Eesti.ee äpp. Lisaks on tänaseks päästeamet kaardistanud 261 avalikku varjumiskohta, kokku ligi 224 000-le inimesele.

2024. aastal kasvas ühtne päästevõrgustik 5086 inimeseni. Nende seas on 2129 päästeameti teenistujat, kellest 1635 on valveteenistujad, lisaks 2957 vabatahtlikku päästjat ja abidemineerijat.

Eelmisel aastal osalesid päästeameti meeskonnad kahel suurel rahvusvahelisel missioonil - päästeameti demineerijad aitasid turvata Pariisi suveolümpiamänge ning 40 päästjat käisid kahes vahetuses Hispaanias, et olla abiks võitluses sealsete maastikutulekahjudega.

2024. aasta faktilehe leiab siit

Pressikonverentsi salvestut saab vaadata päästeameti YouTube'i kanalilt