Päästeameti demineerijad käisid Ukrainas missioonil
Päästeameti demineerijad käisid Ukrainas Harkivi piirkonnas humanitaardemineerimismissioonil, et aidata Ukraina demineerijaid lahingumoona kahjutuks tegemise ja miiniväljade puhastamisega.
“Meie demineerijad käisid esimest korda missioonil riigis, kus käib aktiivne sõjategevus. Missiooni eesmärk oli toetada Ukraina politsei demineerijaid sündmuste lahendamisel, parandada elanike turvatunnet ja saada ka ise kogemus lahingumoona tõrjumisel kriisi ajal. Ukrainlastele on väga tähtis anda põllumeestele kindlus, et neil on ohutu põllutöid teha. Samuti tuleb hoida lahingumoonast puhtad kõik kohad, kus inimesed liiguvad või aega veedavad, olgu see kohalik tee või mänguväljak. See on oluline, et elanikud saaksid elada inimväärset elu nii palju kui sellises olukorras on see võimalik,” rääkis päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Kalvar Tammine.
Ukrainas on demineerijaid nii politseis, kaitseväes, päästeametis kui ka transpordiametis, kuid Ukraina politsei demineerijate töö sisu ja ressurss on kõige sarnasem Eesti omaga ning see ongi üheks põhjuseks, miks töötati koos nendega. Missioonid sujusid ilma suuremate tõrgeteta, kuid arvestada tuli pideva drooniohuga ning käituda tuli kohapealsete reeglite alusel.
“Võrreldes sealseid olusid meie igapäevatööga siin kodumaal, on erinevusi väga palju. Siin on meil enamasti aega planeerida, mõelda taktikat, seal on osades kohtades heal juhul 2-3 minutit aega, et üldse midagi teha. Sündmuskohtades on veel suitsevad masinad või ehitised, maapind on täis lõhkekehasid, nende detaile ja kilde. Lahingumoon on hoopis teistsuguse kui see, millega oleme siin harjunud tegutsema. Meeskondade suurus, varustus ning kas või ringiliikumise viisid on täiesti erinevad,” kirjeldas Tammine ning lisas, et Ukrainast saadud kogemuste pealt hakatakse ka oma plaane üle vaatama, et kriisideks paremini valmis olla.
“Kogemus oli meile äärmiselt vajalik. Ettekujutus sõjaolukorras demineerimisest oli meil enam-vähem olemas, aga päris teadmise ja kogemuse saab ikka kohapeal. Seda ei anna edasi ükski video, pilt ega jutt,“ märkis Tammine ning lisas, et sõjatehnika, droonid ja lahingumoon areneb ülikiiresti ning sellega tuleb sama kiirelt ka sammu pidada ja kohaneda.
Päästeamet annetas teise missiooni ajal ukrainlastele kaks demineerimissõidukit, mis olid varasemalt Eesti meeskondade kasutuses ja olid spetsiaalselt ehitatud lahingumoona sõidukiteks.
Abimissioon kestis kokku 64 päeva, kaheksa demineerijat käisid kahes vahetuses Harkivi oblastis. Esimese rotatsiooni rahastuse tagas Välisministeerium ja teine rotatsioon rahastati päästeameti eelarvest. Missiooni toimumiseks oli väga oluline ministeeriumite, saatkonna ning erinevate ametkondade koostöö.