Päästeameti demineerijad kõmistasid Saaremaal

Sel kevadel toimus Saaremaal juba traditsiooniks saanud demineerimisoperatsioon „Saare kõmin“, kuid seekord oli aprilli- ja maikuus üks pommimeeskond alati saarel kohapeal.

Kahe kuu jooksul leidsid ja hävitasid demineerijad 1406 lõhkekeha. Suuremõõtmeliste demineerimistööde eesmärk on puhastada Saaremaad sinna II maailmasõja ajast jäänud lõhkekehadest ning muuta saar seeläbi ohutumaks nii saarlastele kui ka külalistele.

Kevad on Saaremaal lõhkekehade leidmise kõrgaeg

Statistika näitab, et pärast lume sulamist tõuseb igal kevadel väljakutsete arv Saaremaal märgatavalt ning langeb uuesti maikuus, kui loodus juba rohetab. „Sellest tulenevalt otsustasime sel kevadel kahe kuu jooksul viibida ühe meeskonnaga paikselt Saaremaal, et olla valmis kiiresti reageerima demineerimisalastele sündmustele,“ selgitas Lääne-Eesti pommigrupi juhataja Aivar Post.

Lisaks Lääne-Eesti pommigrupi demineerijatele osalesid demineerimistöödel ka Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti pommigrupid. Põhja-Eesti pommigrupi demineerijad on „Saare kõminal“ juba vanad tegijad ja alati rahule jäänud. Nende peademineerija Vladimir Zabellevitši sõnul oli tore n-ö oma kodusest keskkonnast välja saada ja mõnda aega teises regioonis erialast tööd teha. „Mulle isiklikult on Saaremaa kodusaarena eriti südamelähedane ning väga motiveeriv anda oma panus saare ohutumaks muutmisesse,“ lisas ta.

Saaremaal käidi tööl kaheliikmeliste meeskondadena rotatsiooni korras. Ühel nädalal kaasati otsingu- ja hävitamistöödele Kaitseväe demineerijad ning siis liiguti saarel lausa neljakesi.

Põhjalik eeltöö viib üldiselt ka leidudeni

Iga meeskond tegi saarele tulles eeltööd: uuriti maakaarte ning tutvuti saare sõjaajalooga. Väärtuslikku infot saadi eakatelt saarlastelt, sest kui mõni kohalik härra teadis rääkida, et kuskil metsas sõja ajal madistati, siis vääris see info igal juhul kontrollimist. Tööde käigus vaadatigi üle maailmasõjaaegseid lahingupaikasid, kus siiani leidub vanu kaevikuid, kaitseliine ja pommiauke. „See on iga meeskonna otsus, kuidas keegi infot kogub ja kui põhjalikku eeltööd teeb,“ selgitas Post, „kuid elu näitab - kes tuleb paremini ettevalmistunult, sel meeskonnal on ka suuremad leiud.“

Nende kahe kuu jooksul leiti kokku 1406 lõhkekeha. Lisaks tuli maa seest välja 907 padrunit, 54 sütikut ja 200g lõhkeainet. Veel leiti otsingutööde käigus 30 lõhkekeha, mis ei sisaldanud lõhkematerjali, seega neid statistikas lõhkekehade hulka ei arvestata. Kõige rohkem leide tuli päevavalgele Sõrve piirkonnast. Transportimiseks sobivad lõhkekehad viidi lõhkamiskohta ja hävitati seal, kuid lõhkekehad, mis olid halvas seisukorras ja mille liigutamine oli ohtlik, lõhati leiukohas.

Kulud ja tulud

Aivar Posti sõnul on kahekuuse töö suurim kasutegur ohutum keskkond Saaremaal. Samuti on oluline ajaline võit, sest otse saarelt häirekeskuse kutsungitele reageerides jõuab pommigrupp sündmuskohale kiiremini kui mandrilt reageerides.

Kas saarel nii pikalt viibimine ka rahalist kokkuhoidu annab, eks seda näitavad kõige täpsemini Exceli tabelis tehtud arvutused. Posti arvates see aktsioon rahalist kokkuhoidu ei anna: kütuse ja praamipiletite pealt kokkuhoitud raha kulub majutuse ja toitlustuse peale. Samas on Päästeametile väga oluline demineerijate heaolu. Tähtis on taastuda raskest päevast, mistõttu vajavad nad mõistlikke tingimusi majutuskohas. Pärast pikka tööpäeva väsinuna ööbimispaika naastes ei jõua küll keegi enam ise õhtusööki valmistama hakata.

Kuidas edasi järgmisel aastal?

Järgmise aasta plaane tehakse paljuski eelnevate aastate tulemuste pealt ning konkreetne tegevuskava selgub aasta lõpus. Post leiab, et järgmisel aastal võiks demineerimistalguid pikemalt pidada Ida-Virumaal, sest sealgi peidab maapõu rohkelt sõjaaegset lõhkekraami. Kui ressurssi jagub, oleks mõeldav demineerimistööde plaaniline tegevus mitme meeskonnaga erinevates Eestimaa piirkondades. Ka Zabellevitš märgib, et igasugune liikumine mõjub inimestele positiivselt ning Ida-Virumaa on väga hea piirkond, kus sarnast rotatsiooni korraldada. Seal võiks tema sõnul isegi mitu meeskonda korraga kohapeal olla, sest leide on palju. „Kindlasti peab selline töökorraldus olema aga vabatahtlik, sest siis on meeskond motiveeritud ning kasutegur suurem,“ lisab ta. Igal juhul jätkub demineerijate sõnul neil tööd Eestimaal veel aastateks.