Päästeameti inspektorid kontrollisid Lääne-Virumaal kasutuseta hooneid
Igal aastal käivad päästjad Lääne-Virumaal kustutamas umbes tosinat tulekahju, mis leiavad aset kasutuseta seisvates hoonetes. Tänavu esimese nelja kuu jooksul õnneks sarnaseid põlenguid toimunud ei ole.
Lääne-Virumaal on Päästeameti andmetel kasutuseta hooneid kokku 319. Aprillis viisid päästeameti inspektorid 38 kasutuseta jäetud hoones läbi kontrollreidi, millest 26 hoonet vastasid tuleohutusnõuetele ning ülejäänutes tuvastati rikkumisi.
Probleemsemateks piirkondadeks läbi aastate on olnud Tapa vald ja Väike-Maarja vald, kus on ka palju kasutuseta hooneid. Kontrollreidil leiti enim nõuetele mitte vastavaid hooneid Viru-Nigula vallast (4), järgnesid Tapa vald ja Rakvere linn (mõlemas 2). Teised vallad seekord kontrollreidi valimisse ei kuulunud.
Ida päästekeskuse ohutusejärelevalve büroo juhataja Marti Siim sõnas, et võrreldes eelnevate aastate olukorraga on Tapa vallas mõned probleemsed hooned lammutatud ning ettekirjutuste täitmiseks pikendati tähtaega. Viru-Nigula vallas on samuti olukord paranenud ja paljud hooned suletud, et kõrvalised inimesed ei pääseks sinna kolama. „Hea meel on tõdeda, et Rakveres on mitmed probleemsed hooned lammutatud ja mõned renoveerimisel ning inspektoritel tuli teha vaid üksikud ettekirjutused,“ selgitas Siim.
Aastate kaupa kasutuseta seisnud tühjad hooned on Päästeametile suur probleem, sest need ei ole mitte kunagi ohutud. Kes ka sinna juhuslikult või tahtlikult satub, ei hooli paraku tuleohutusest. Tühjades majades süttinud tulekahjudes võivad hukkuda inimesed ning tuli võib levida ümberkaudsetele hoonetele.
Samuti on tühjana seisvad vanad majad tihti varisemisohtlikud. Seal kolama sattuv täiskasvanu või laps võib kergesti läbi põranda kukkuda või millegi alla jääda. Ka siis, kui kohusetundlik omanik majale juurdepääsu ning uksed ja aknad sulgeb, ei takista see võõraste inimeste ligipääsu, kui nad selle endale plaani on võtnud.
„Tihtilugu saame teateid, et vahetult enne mahajäetud hoones puhkenud tulekahju on lähedal nähtud lapsi tegutsemas. Siinkohal ka palve lapsevanematele teha kodus selgitustööd, millised ohud nendes hoonetes valitseda võivad,“ selgitas Siim.
Toimivaid lahendusi olukorra parandamiseks on kaks: kasutuseta hoone tuleb kas lammutada ning selle jäänused ära koristada või siis tuleb maja renoveerida ja kasutusele võtta.
Marti Siim tõi välja veel ühe olulise aspekti: „Ei saa mainimata jätta, et sellised hooned pole samuti silmale ilusad vaadata. Seepärast võiksid ka kohalikud omavalitsused majaomanikega aktiivselt suhelda ning koostöös lahendusi otsida.