Päästeameti ja PPA ühiskampaania kogus ligi poolsada tulirelva, hulgaliselt laskemoona ja rohkesti lõhkematerjali

Päästeameti demineerimiskeskus koostöös Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning prokuratuuriga kutsus oktoobris inimesi üles teavitama nende valduses olevast lõhkematerjalist ning ohtlikest relvadest. Kampaania tõi Politsei- ja Piirivalveametile ning Päästeametile kümneid väljakutseid, mille käigus anti üle rohkelt tulirelvi, erinevaid padruneid, rakette ja relvaosi, püssirohtu, detonaatoreid ja lõhkekehasid.

„Kogusime kampaania käigus 17,5 kilogrammi lõhkeainet, millest suurem osa ehk 16 kilogrammi tuli Saare maakonnast. Kampaaniaga kogusime kokku 2,65 kilogrammi püssirohtu ning sellest andis suurima osa üks Harjumaa inimene, kes andis korraga üle 1,8 kilogrammi püssirohtu,“ rääkis Põhja pommigrupi juhataja Raido Taalmann.

Ühtekokku kogusid Päästeameti pommigrupid ja PPA kampaania käigus 17,5 kilogrammi lõhkeainet, 2,65 kilogrammi püssirohtu, ühe õppeotstarbelise lõhkevahendi, 46 ühikut pürotehnikat, 230 detonaatorit, ühe tankitõrjemiini, kaks käsigranaati ja kaks mürsku, 49 tulirelva, ligikaudu 31 000 erineva kaliibriga padrunit, signaalrakette, lõhkepakette, haavleid ning erinevaid relvaosi.

Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Riita Proosa sõnul oli terve kuu väldanud kampaania edukas ning teateid Eestimaa eripaigust leitud relvadest, laskemoonast või relvaosadest laekus häirekeskusele praktiliselt iga päev. „Kuigi sel aastal jõudis mullusega võrreldes politseinike kätte poole vähem tulirelvi, on seegi teadmine hea ning annab ehk lootust, et registreerimata tulirelvad hakkavad inimeste kodudest lõpuks otsa lõppema,“ loodab politseinik.

Riita Proosa meenutab, et kui eelmisel aastal oli veel päris mitu ärevat juhust, kus inimesed ohtlike esemetega politseijaoskondadesse jalutasid või laskemoona politseisõidukite juurde või suisa peale poetasid, siis tänavu oli märgata kogukonnas teadlikkuse kasvu ning üle Eesti oli sel korral vaid paar üksikjuhtumit, kus inimesed kampaaniatuhinas end ohtlike esemetega politseimajja tulles ohtu seadsid.

„Näiteks saabus kampaania esimesel nädalal Tartu politseimajja mees, kel kaenlas õhutõrje mürsk. Leiu ohutuks vastuvõtmiseks kutsuti kohale päästeameti pommirühm, kes mürsu jaoskonnast minema toimetas ning ohutuks tegi,“ kirjeldas Proosa ärevaimat juhtumit kampaania ajast.

Raido Taalmann paneb kõigile südamele, et nii lõhkeaine kui ka seda sisaldavad esemed on äärmiselt ohtlikud ning ohustavad nii koduomanikke kui ka naabreid. Õnnetuse puhul võivad tagajärjed olla äärmiselt traagilised.

Kampaania kestis oktoobrikuu lõpuni. Selle eesmärk oli vähendada kodudes leiduva ohtliku lõhkematerjali ning seadusega keelatud relvade hulka ja tuletada meelde, et lõhkematerjali ning relvade vabatahtliku loovutamise eest ei karistata. Seega kõik need, kes kampaania käigus relvi ja lõhkematerjali ära anda ei jõudnud, saavad seda karistust kartmata teha aastaringselt. Küll aga ei tohi mitte mingil juhul lõhkeainet, detonaatoreid ning relvi ise päästekomandosse või politseijaoskonda viia. Selle asemel tuleb helistada numbril 112, anda teada täpne asukoht ning edastada lõhkematerjali ning ebaseaduslike relvade kohta nii palju infot kui võimalik.

Päästeamet on sarnast kampaaniat teinud varasemalt kuuel korral: aastatel 2008-2010, 2013, 2014 ja 2019. Kuue korra peale kogusime kokku 140 kg lõhkeainet, 1447 detonaatorit ning 172 lõhkekeha. Relvade loovutamise kampaaniat on eelnevate aastate jooksul läbi viinud ka PPA. Näiteks möödunud aastal läbi viidud relvade loovutamise kampaania jooksul anti üle kogu Eesti politseile üle 124 tulirelva, ligikaudu 12 460 erineva kaliibriga padrunit, mitmeid purke püssirohtu, detonaatoreid, erinevaid rakette, lõhkepakette, haavleid ning erinevaid relvaosi.