Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe: reegel võib päästa elu

Kodu on igaühe jaoks tema kindlus, vähemalt peaks see nii olema. Reedel, 19. aprillil toimus tulekahju Kunda linnas neljakorruselises kortermaja, kus keldrist alguse saanud põleng levis kiiresti kortermaja trepikotta ning korteritesse. Paljude inimeste jaoks sai nende kodust ohtlik koht. Päästetööde käigus leiti naise surnukeha, kannatada said kõik trepikoja korterite elanikud. Järgmisel päeval suri haiglas veel üks inimene. 16. oktoobril möödunud aastal toimus tulekahju Tartus Annelinnas viiekorruselise kortermaja keldris, lahti jäetud keldriukse tõttu levis suits trepikotta ja sealt edasi kõigi viie korruse korteritesse. Inimesi evakueeriti korteritest nii redelite, korvtõstuki kui trepikoja kaudu ning keegi õnneks vigastada ei saanud.

Mõlema sündmuste puhul mängis olulist rolli trepikoja ja keldri vahel olev tuletõkkeuks – esimesel juhul see puudus, Annelinna majal oli uks küll olemas, kuid jäetud avatud asendisse. Mõlemas hoones sattusid majaelanikud ohtu seetõttu, et täitmata oli üks kortermaja olulisem tuleohutusnõue – kelder ja trepikoda peavad olema eraldatud tuletõkkeuksega. Tänapäeval ei hoita keldris üksnes moosipurke, seal paikneb palju põlevmaterjali nagu autorehvid ja hooajariided. See tähendab, et keldritulekahju puhul annab meile väärtuslikku aega oma elu päästmiseks juurde just seesama tuletõkkeuks.

Eestis on kokku ligikaudu 25 000 kortermaja, mis tähendab, et tõenäosus, et kuskil võib sama kurb õnnetus juhtuda, on väga suur. Seetõttu on oluline, et igaüks meist, nii Päästeamet, korteriühistud kui ka kortermajade elanikud üheskoos annaks oma panuse selleks, et nende kodust saaks see kindlus, mis neid ohuolukorras kaitseks. Saadamegi sel nädalal korteriühistutele abistamiseks infot, kus on kokku võetud kortermajade kohustuslikud tuleohutusnõuded. Päästeameti poole võib alati küsimustega pöörduda, sest selleks me olemegi, et koos Eestit turvalisemaks teha.

Päästeamet kontrollib tuleohutusnõuete täitmist igapäevaselt, kuid lisaks tehakse üle-eelmisest aastast reididena kontrollkäike kogu Eestis. Süstemaatilised kontrollkäigud annavad tuleohutuse olukorrast realistlikuma ülevaate. Meie ohutusjärelevalveinspektorite veebruarikuine kortermajade reid näitas, et vaid 40% hoonetest oli elementaarsete tuleohutusnõuetega kõik korras. See tähendab, et keldri ees oli tuletõkkeuks, evakuatsiooniteed olid vabad ehk koridorides ei hoitud vaba liikumist takistavaid esemeid - lapsevankreid ega rattaid, ning väljapääs oli liblikaga tagatud, ehk teisisõnu sai majast ka ilma võtmeta välja.
Möödunud aastal hukkus eluhoonete tulekahjudes 45 inimest, neist korterelamutes 22 ja eramajades 21. Lisaks hukkus 1 inimene suvilas ja 1 ridaelamus. Need olid kellegi lähedased - vanemad, vanavanemad, õed-vennad, sõbrad. Meie päästeametis oleme kortermajade tuleohutusreeglite täitmise nõudmisel järeleandmatud ja elementaarsete nõuete rikkumise osas on meil nulltolerants. Seda kõike inimeste elu, nende kodu ja vara kaitsmiseks. Ärme oota ära traagiliste tagajärgedega tulekahju, et oma majas asjad korda teha juba täna. Hoidkem iseenda ja oma ligimeste elu!