Peadirektor Päästeameti sünnipäeval: kaitseme Eesti inimesi ka kõige suuremates kriisides

Täna, 25. mail tähistab Päästeamet 32. sünnipäeva. Päästeameti peadirektor Margo Klaos peab kõige olulisemaks pääste ja Eesti inimeste vahelist koostööd ja usaldust, samal ajal nentides, et planeeritavad nii-öelda ülevälja kärped mõjutaksid tugevalt päästevõimekust ja seeläbi kannatab Eesti inimeste turvatunne.

„Päästeameti kõige olulisem ülesanne on olla inimeste jaoks olemas – nii suurte kui ka väikeste kriiside ajal. Oleme Päästeametis teinud pikalt tööd elanikkonnakaitse juhtasutuse vastutuse saamiseks. See roll on meie jaoks tähendanud palju uusi ülesandeid, kompromisse ja katsetusi, et olla võimeline juhtima ka suurimaid kriise. Elanikkonnakaitse on riigikaitse, sest Eesti Vabariigi kõige suurem vara on tema inimesed – et nad jääksid ellu ja terveks. Igasugune kärpimine vähendab Päästeameti võimekust elanikkonda kaitsta nii tsiviilkriisides kui ka sõja korral,“ sõnas Klaos.

„Möödunud aasta jooksul panime koos partneritega Ukraina sõja kogemusele tuginedes paika kümne aasta sihid elanikkonnakaitse arendamiseks ning selles on Päästeametile pandud kõrged ootused – avalike varjumiskohtade võrgustiku arendamine, omavalitsuste kriisivõimekuse kasvatamine, elanike kriisikoolituste korraldamine, evakuatsiooni korraldamiseks valmisoleku ja varude loomine, sõjaaja pääste- ja demineerimisvõimekuse kasvatamine, päästevõrgustiku kriisiaja toimepidevuse tõstmine ning ohuteavituse, sealhulgas sireenisüsteemi paigaldamise käivitamine. Teeme seda kaasates teisi asutusi, omavalitsusi ja ettevõtteid, et eestimaalased ei peaks ka kõige hirmsama kriisi korral kartma.“

Margo Klaos ütles, et Päästeamet peab olema seal, kus on inimesed. „Kuigi meie tegevuste fookuses on praegu ennekõike elanikkonnakaitse arendamine, ei ole kuskile kadunud ka teised Päästeameti strateegilised eesmärgid – päästetöö, tule- ja veeõnnetuste, lõhkekehade ja järelevalvega seonduv. Tänu ennetustööle ja ohutusjärelevalvele toimub igal aastal üha vähem hoonetulekahjusid. See tähendab vähem surmasid ja varakahju. Teeme igal aastal kahjutuks tuhandeid lõhkekehi, mis on jäänud maapõue ja vundamentide alla inimesi ohustama.“

„Traagilisi sündmusi on iga aastaga küll vähem, kuid sellest hoolimata saavutas hädaabinumbril 112 päästele saabunud väljakutsete arv möödunud aastal uue rekordi – päästjate abi vajati enam kui 30 000 korda. Tänu vabatahtlike komandode üha suuremale võimekusele ei ajanud ka suured tormid ja põlengud meie päästevõrgustiku reageerimisvõimet täiesti umbe,“ kirjeldas Klaos. „Inimeste tähelepanelikkus aitab meil päästa elu, vara ja keskkonda. Teame oma vastutust Eesti elanike ees, seetõttu on selged meile ka probleemid riigieelarve täitmisel ning otsime pidevalt võimalusi, kuidas muuta oma tööd efektiivsemaks ja parandada valmisolekut.“

„Eesti inimesed on hinnanud päästeameti usaldusväärsuse 97 protsendile. See on äärmiselt suur au, aga veel suurem vastutus, mida me võtame täie tõsidusega. See on Eesti inimeste tänulikkus kõigile kutselistele ja vabatahtlikele päästjatele, kes on inimeste jaoks vajadusel olemas olnud. Aga see on ka lootus edaspidiseks. Pingutame selle usalduse õigustamiseks iga päev,“ lisas Klaos.