Põhja-Eesti regionaalse kriisikomisjoni istung keskendus omavalitsuste rollile kriisis
Aasta viimasel Põhja-Eesti regionaalsel kriisikomisjoni koosolekul arutasid riigi ja omavalitsuste esindajad viimaseid arenguid kriisideks valmistumisel.
Sotsiaalkindlustusamet tutvustas kriisiaegse ulatusliku vältimatu sotsiaalabi olemust ning selgitas, kuidas hoolekandeasutused ümber paiknevad. Siseministeerium tutvustas hädaolukorra seaduse muudatusi. Päeva võttis kokku päästeamet, kes käsitles peaasjalikult, kuidas läks suurõppus Decisive Lancer 2024, mille raames mängis päästeamet läbi oma ülesandeid ulatusliku evakuatsiooni, varjumise korraldamise ja ohuteavituse korraldamisel. Õppusel osalesid kõik Harjumaa kohalikud omavalitsused.
Põhja päästekeskuse juht ja kriisikomijoni esimees Marko Rüü rõhutas koostöö ja omavalitsuste tähtsust kriisides hakkama saamises. “Kriisid varitsevad ning ründavad valusalt, kui me neid oodata ei oska. Kriisikomisjonid loodi, et nii kohalikud omavalitsused kui ka riigiasutused oleksid võimalikest ohtudest paremini teadlikud, oskaksid nendeks valmis olla ning saaksid nendega ühiselt paremini hakkama.”
Regionaalse kriisikomisjoni peamine ülesanne on koordineerida asutuste tegevusi hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel vastavalt kohalikus omavalitsuses, maakonnas, regioonis või üle riigi.
Kriiside reguleerimisega tegeletakse Eestis kahel tasandil. Regionaalsel tasandil on Eestis neli regionaalset kriisikomisjoni. Kohalikul tasandil omavad olulist rolli kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonid. Nelja regionaalset kriisikomisjoni juhivad vastava regiooni päästekeskuse juhid. Kui tavaolukorras kogunevad regionaalsed kriisikomisjonid neljal korral aastas, siis kriisi ajal kohtutakse tihedamini.