Poola pääste peadirektor: peame Euroopas üles ärkama ja õppima uues olukorras toime tulema

Detsembris, justkui sümboolselt keset lumetormi Birgit, külastas Eestit Poola Riikliku Tuletõrjeteenistuse (State Fire Service of Poland) tippjuhtkond. Poolat ja Eestit ühendavad väga sarnased mured: sõjaoht luurab riigipiiri taga ja elanikkonnakaitse on üleöö muutunud eluliselt tähtsaks teemaks. Poola tuletõrjeteenistuse peadirektor Andrzej Bartkowiak rääkis intervjuus, kuidas Poola päästjad uues olukorras hakkama saavad.

Kuidas on sõda Ukrainas ja põgenike aitamine muutnud tööd Poola tuletõrjeteenistuse jaoks?

See on olnud väga suur, tohutu kogemus meie teenistuse jaoks ning selgus, et oleme selleks üsna hästi valmistunud ja väga hästi organiseeritud. Meil oli väga hea koostöö piirivalve, politsei ja kaitseväega, kes olid samuti valmisolekus, mis lasi meil olukorraga tegeleda ja seda hallata. On oluline teada, et tuletõrjeteenistus ehk päästjad vastutasid vastuvõtukeskuste eest, mis oli esimene punkt Poolas, kuhu sõjapõgenikud jõudsid. Samuti vastutasime igasuguse põgenike transpordi eest Poola piires. Kuna [Ukrainaga] on ka raudteeühendused, siis hakkasime mõne päeva möödudes vastutama ka 21 kõige suurema raudteejaama eest Poolas. Selles kõiges osalesid nii Poola tuletõrjeteenistus kui ka vabatahtlik teenistus, nii kutselised kui ka vabatahtlikud päästjad. Tõestasime, et suutsime olukorda hallata ja et sedalaadi olukordades saab meie peale loota. Saavad loota poliitikud, aga ka Poola elanikud.

Millised on 2023 suurimad väljakutsed Poola tuletõrjeteenistusele, nii kutselisele kui vabatahtlike võrgustikule?

Järgmisel aastal tuleb palju investeeringuid uude varustusse. Arendame CBRN võimekust ja uuendame selle kaitseriietust. Uuel aastal tuleb Poolas uus elanikkonnakaitse ja kriisijuhtimise seadus, kus Poola tuletõrjeteenistus mängib väga suurt rolli, meil on pearoll. [Sellest tulenevalt] investeerime palju inimestesse, teeme palju koolitusi, koolitused on väga tähtsad. Samuti vahetame meie vormiriided välja – need, mida meie seljas näete, ongi uue vormiriide näidis. Praegu kannavad sellist veel väga vähesed, aga uuel aastal saavad kõik Poola päästjad endale sellise vormi, samuti saavad päästjad uue kaitseriietuse. Seega need on kõige olulisemad arengud meie jaoks järgmisel aastal.

Poola tuletõrjeteenistus kannab sarnaselt Eesti päästega elanikkonnakaitseasutuse rolli. Kui hästi on Poola elanikud kriisiks valmistunud?

See on raske küsimus, sest valmistumise tase sõltub sellest, millest konkreetsemalt räägime. Teadlikkus on inimeste hulgas kindlasti tõusnud, kuid peab arvestama viimast 30 aastat – neist teemadest ei räägitud, need ei pakkunud huvi ja neisse ei investeeritud raha. Seega üks suur väljakutse meie jaoks on elanike koolitamine. See on ka uues seaduses sees, et inimesed peavad õppima, kuidas käituda erinevates olukordades. Investeerime palju raha elanikkonna koolitustesse, et inimesed teaksid riske. Meil on väga hea ohuteavitussüsteem, aga paljud inimesed ei tea, kuidas sireenide kõlamise korral käituda. Seega peame inimestele meelde tuletama, mida need tähendavad ja mida siis teha.

Arvan, et see pole probleem ainult Poolas, vaid terve Euroopa on sarnases olukorras. Oleme unustanud, mis on sõda. Uskusime, et Euroopas on ohutu ja midagi sellist siin ei juhtu. Ja loomulikult see, mis juhtus, mida Putin tegi, see külm dušš – see muudab olukorda. Seega peame kõik ärkama ja õppima taas, mida sellises [sõja]olukorras teha.

Oleksime võinud samasuguse intervjuu Eesti päästeameti peadirektoriga teha – probleemid on nii sarnased.

Kõik päästjad üle maailma on nagu üks pere – seisame silmitsi samade väljakutsetega ja mõtleme sarnaselt.

Mari Rebane
Kommunikatsiooniosakonna juhataja