Riigikogu vabatahtliku pääste toetusrühm päästepäeval

Riigikogu vabatahtlike toetusrühm kogunes Väike-Maarjasse reedel, 29. oktoobril. Sisukal päästepäeval panid oma pead ja õlad kokku riigikogulased, Kadrina priitahtlikud pritsimehed , kolleegid Päästeametist ja Sisekaitseakadeemiast.

Päeva ja vestlusringi avas peadirektor Kuno Tammearu ning viitas oma ettekandes nii päästeameti kui vabatahtlike päästjate rahastamise puudujääkidele, mis takistavad meil oma ülesandeid täita ning veel eriti tõhustada riigi- ja elanikkonnakaitse rolli. „Mõneti on päästeamet olulise ja märgilise valiku ees: kas suureneb eelarve või väheneb meie organisatsioon. Vabatahtlike päästjate eelarve on aastaid püsinud 1,9 miljoni euro juures, lisavajadus aastas on seitse miljonit. Selle kohta on olemas ka põhjalikult lahti kirjutatud eelarve vajaduse dokumendid (Riigieelarve strateegia sisendid) ja need numbrid, millest juttu, ei ole laest võetud ega pastakast imetud, vaid on pragmaatilised arvutuskäigud,“ kirjeldab ettekannet päevajuht Priit Laos. Samuti lubab Laos jagada soovi korral ka eelmainitud vajaduste arvutusi ja nende selgitusi.

Järgmiseks klassiruumis toimunud arutelu teemaks osutusid vabatahtlike päästjate suhted omavalitsustega ja see oli ehk kõige reaalsem ja olulisem kaemus. „Leppisime kokku, et päästeameti eestvedamisel vaatame üle päästeseltside suhted omavalitsustega ja keskendume esmalt rahastamise erinevatele mudelitele ning kogume kokku parimad praktikad. Selle alusel võiks tekkida kontseptsioon, mis oleks soovitus omavalitsustele – kuidas oma seltse paremini toetada (et omavalitsuste ja päästeseltside koostöö ei põhineks isiklikel suhetel ega ka õhinal). Samuti rakendame turvalisuse vankri ette kõik päästetaustaga inimesed, kes osalevad kohalike volikogude tegevuses. Vahetame nendega infot, kirjeldame probleeme, mõtleme välja lahendusi ja aitame neid ellu viia,“ võttis Laos teema kokku.

Kadrina vabatahtlikud pritsimehed, eesotsas komandopealiku Raido Nagelaga, tõstatasid kaks olulist aspekti. Esimese probleemina käsitleti tööandjate motiveerimisvõimalusi võimaldada ja toetada vabatahtlike päästjate tegevust. Teise teemana arutleti kerksuskeskuste rajamise üle vabatahtlike päästekomandode kaudu. „See on oluline, et kohtadel tekiks linnused, kust inimesed saaks infot, nõu ja abi erinevate tsiviilkriiside korral ja ka kriisiskaala kõige kõrgema astme kriisi – sõja – olukorras,“ selgitas Laos.

Järgmisena võtsid sõna sisekaitseakadeemia esindajad ning tutvustasid siseturvalisuse hariduse olukorda ja uusi arendusi Väike-Maarja õppekeskuses. Märgiti ära, et akadeemia on olemuselt samasugune siseturvalisuse asutus nagu kõik teised siseministeeriumi haldusala asutused, ja hea haridus on turvalise Eesti üheks peamiseks eelduseks.

Päeva teisel pool sai sisekaitseakadeemia õppeväljakul nautida värsket õhtu ja ragistada ajusid mitte just igapäevase sündmuse lahendamisel. Stsenaariumikohaselt oli lennuk teinud hädamaandumise ja seejärel süttinud. Päästemeeskonnad sooritasid lahinghargnemise, likvideerisid tulekahju ja päästsid piloodid. „Riigikogu liige Tarmo Kruusimäe võttis enda peale ka lennuõnnetuse põhjuse väljaselgitamise ning seetõttu võime julgelt kinnitada, et seekordne lennuõnnetus juhtus üpriski banaalsel põhjusel – lennuki piloot oli piloteerimise asemel tegelenud nutitelefonis surfamisega,“ kirjeldab päevajuht sündmust.

Päästepäevale pandi punkt Kadrina Vabatahtlikus päästekomandos, kus räägiti kutselisest ja vabatahtlikust päästest, jagati üksteisega kaitseväe ning pääste lugusid ja legende minevikust, nauditi vabatahtlike päästjate ja Kadrina Maanaiste Seltsi pakutud maitsvaid suupisteid ja küpsetisi. Lisaks riigikogulastele ja kahele vabatahtlikule osalesid päästepäeval peadirektor, vabatahtlike projektide koordinaator Liis Kesa ning Jaanis Otsla ja Kady Danilas SKA päästekolledžist.

Pildid: https://sahver.eesti.ee/s/CwJz3KsayxFfSwT
Parool: E1RWgdhyRCVDJNY

Sandra Nahkur
kommunikatsiooninõunik