Selgusid Päästeameti projektikonkursi tulemused
Möödunud aasta novembris kuulutas Päästeamet välja projektikonkursi, et parandada elanikkonna ohuteadlikkust ja võimet hädaolukordadega senisest paremini toime tulla. Taotlusi said esitada kõik registreeritud mittetulundusühingud. Konkursi tulemused on selgunud ning tänavu sai positiivse rahastusotsuse 23 taotlejat.
Komisjoni liikmed hindasid taotlusi 100 punkti süsteemis, hindamisel lähtus komisjon projekti sisulisest põhjendatusest, projekti tegevuste kirjeldustest ja ajakavast, projekti tulemustest, projekti meeskonnast ning eelarvest. Komisjoni liikmed hindasid taotlusi individuaalselt. Seejärel tulemused liideti ning moodustus pingerida.
Huvi kriisivalmiduse parandamise vastu on suur - projektikonkursile esitati 96 taotlust kogusummas 173 045,56 eurot. Konkursi eelarve oli 41 000 eurot ning komisjon valis välja 23 toetuse saajat.
„Tänavuse projektikonkursi puhul jäi silma see, et suurem osa esitatud taotlustest olid väga sisukad. Oli näha, et MTÜ-d on teinud korralikku eeltööd ja oma kogukonna vajadused läbi mõelnud. Taotlejate arv oli üle ootuste suur, mis omakorda näitab, kui oluliseks peavad Eesti kogukonnad iseseisvat toimetulekut kriiside ajal,“ ütles Päästeameti ennetustöö osakonna nõunik Pilleriin Kurg.
Taotlusi esitati igast Eesti maakonnast. Valdavalt taotleti toetust generaatorite soetamiseks kas kohaliku kerksuskeskuse loomiseks või eluks vajalike teenuste tagamiseks kriisiolukordades (näiteks joogivee kättesaamine, toiduvalmistamise võimaluste loomine, majutusvõimaluste laiendamine). Mõnel pool on juba alustatud omavahenditega kogukonnakeskuse (näiteks külamaja, rahvamaja või muu avaliku kooskäimise koha) kriisikindlamaks muutmisega, samuti on külasid, kus on koostatud kriisiplaan. Taotlejad on väga huvitatud Päästeameti elanikkonnakaitsekoolitustest ning kohalikud omavalitsused hindasid taotlusvooru vajalikuks – taotlustele olid lisatud omavalitsuste kinnituskirjad ja nii mõnigi kohalik omavalitsus lubas toetada omaosaluse tasumisega.
Viimased aastad on näidanud, et kriisid võivad moel või teisel tabada meid kõiki ning inimesed mõistavad, kui oluline on kriisides võimalikult hästi hakkama saada. „Kriis võib olla näiteks ootamatu lumetorm või pikemaajalisem elektrikatkestus. Eelmise aasta detsembris näitas lumetorm Birgit, et ootamatud ilmastikuolud võivad elektri viia kohati isegi nädalaks. Sellistes oludes on elanikkonna iseseisev hakkamasaamine ülimalt oluline, sest riigi ja kohaliku omavalitsuse abi ei pruugi ulatuslikus kriisiolukorras igaüheni kiirelt jõuda,“ selgitas Kurg.
Selleks, et kriisides võimalikult valutult hakkama saada, on esmatähtis inimese enda valmisolek. Järgmine oluline tugisammas on kriisikindel kogukond, kus teatakse kohalikke olusid, ressursse ja abivajajaid. „Kogukondadel on suur potentsiaal, et üheskoos kriisiolukorraga võimalikult valutult toime tulla. Eduka hakkamasaamise eeldus on üheskoos toimetamine, planeerimine, võimalike hädaolukordade kaardistamine ning nendeks valmistumine,“ rääkis Pilleriin Kurg.
Päästeameti ennetustöö osakond korraldab taotlusvooru mittetulundusühingutele igal aastal, projektikonkursi teemad on igal aastal erinevad, kuid eesmärk on üks – suurendada ühiskonna ohutust.
Tänavuse projektikonkursi tulemusi saab näha SIIT.