Sillamäel ja Narvas olid suitsu- ja vingugaasiandurite uue kontrollkäigu tulemused paremad

Detsembris Sillamäel ja Narvas uuesti korraldatud suitsu- ja vingugaasiandurite kontrollkäik näitas, et võrreldes septembrikuuga on olukord paranenud. Korras suitsuandur puudus siiski igas kolmandas kodus.

Narvas kontrolliti 407 kodu. Suitsuandur puudus neist 55 ja puudustega andur oli 103 kodus. Seega oli anduritega probleeme 38% kontrollitud kodus. Narvas tehti 15 trahvi. Sillamäel kontrolliti 256 kodu. Suitsuandur oli puudu 16 ja puudustega andur oli 54 kodus, mis tähendab, et puudusi oli 27% kodudest. Sillamäel väljastati 3 trahvi.

„Kui septembri lõpus korraldatud kontrollkäigu tulemused Sillamäel ja Narvas tegid kurvaks, sest pea pooltes külastatud kodudes ei olnud andureid või polnud need töökorras, siis paar kuud hiljem on olukord paranenud. Hea meel on selle üle, et meie tuleohutussõnumeid oli märgatud, meid osati oodata ja nii mõnigi andur oli alles hiljaaegu ostetud,“ rääkis ida päästekeskuse juht Janar Kärner. „Paneme siiski inimestele südamele, et pühade eel kontrollitaks nii enda kui oma lähedaste inimeste suitsu- ja vingugaasiandurite olemasolu ja töökorras olekut. See on parim jõulukingitus, sest see võib päästa elu,“ lisas keskuse juht.

„Koputasime 1512 korteri uksele, tuleohutus jäi kontrollimata 849 korteris. Üldjuhul ust ei avatud, sest eluruumis ei elatud või olid inimesed tööl. Mõned juhtumid olid ka sellised, et lapsed olid kodus vanemateta ega soovinud meile ust avada ning mõned vanemad inimesed ei julgenud ust avada. Kus inimesi kodus ei olnud, neile riputasime ukselingi külge suitsuanduri teavitussedeli,“ selgitas ida päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Gerli Pajula.

Suitsuanduriteta kodudes elasid valdavalt eakamad ja abivajavad inimesed. Nendel juhtudel inspektorid trahvi ei teinud. Mitmel juhul aitasid inspektorid ja päästjad paigaldada suitsuandurisse patarei või minnakse lähiajal appi andurit paigaldama ja üle kontrollima. Kokku kavandatakse kodunõustamisi teha 103 kodus.

Lisaks jäi kontrollijatele silma, et paljud andurid olid paigaldatud mitte lakke, vaid seintele. Andurite paigaldamisel tuleb lähtuda tootja juhendist ja üldjuhul tuleb andur paigaldada lakke. Mitmete andurite eluiga oli juba läbi. „Anduri eluiga on 3-10 aastat ning seejärel seadme töövõime väheneb või kaob. Seega kõik, kes on oma koju suitsuanduri aastaid tagasi paigaldanud, peaksid üle vaatama, kas on vajalik andur välja vahetada,“ lisas Pajula. Ta märkis juurde, et mõnel korral anti elanikule valida, kas ta läheb soetab suitsuanduri poest kohe või talle määratakse lühimenetlusega trahv. „Kõikidel sellistel juhtudel otsustas korterielanik kiiresti poes ära käia. Meie kontrollisime üle, et andur oleks töökorras ja tuppa paigaldatud,“ kiitis Pajula.

Mõnedes kontrollitud kortermajades olid gaasiseadmed ja seal kontrolliti ka vingugaasiandurite olemasolu ja töökorras olekut. Kontrollitud ja vingugaasianduri kohustusega kodudes oli andur olemas 68% eluruumis. „Saame öelda, et inimeste teadlikkus vingugaasiandurite kohustuslikkusest ja erisusest võrredes suitsuanduriga on madal. Arvati, et kui on kodus vingugaasiandur, siis ei ole suitsuandurit vaja. Paljudes gaasiboileriga korterites gaasiandur puudus üldse. Pöördume selle probleemiga korteriühistute poole, et nad andurite olemasolu oma majades kontrolliksid,“ märkis Gerli Pajula.

Kontrollkäigud toimusid kahes linnas 2.-6. detsembril õhtuti. Kontrolle tegid ida päästekeskuse inspektorid ja päästjad. Kontrollimisega sooviti, et inimeste kodud oleksid turvalisemad ning õnnetuste korral oleks inimestel võimalik ellu jääda. Päästeamet korraldab sarnaseid reide ka edaspidi.