Siseminister ja Päästeameti peadirektor tutvustasid Tartus kriisikomisjonis elanikkonnakaitse prioriteete

Lõuna-Eesti regionaalses kriisikomisjonis arutasid siseminister Lauri Läänemets, Päästeameti peadirektor Margo Klaos, kohalike riigiametite ja omavalitsuste juhid täna varjumise ning elanikkonnakaitse laiemate tegevuste üle.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on kriisideks valmistumisel ja nendega hakkamasaamises võtmetähtsus just kohalikel omavalitsustel ning ühtehoidvatel kogukondadel. „Riik suudab kriisidega hakkama saada siis, kui meie kogukonnad on tugevad. Kogu toimepidevuses on omavalitsuste roll väga oluline: just selleks, et kriisideks paremini valmis olla, et inimesed oskaksid iseennast ja oma lähedasi aidata ning et kriiside ajal toimiksid eluks vajalikud teenused. Oleme Päästeametiga võtnud ambitsioonika eesmärgi paari aastaga pea pooled Eesti inimesed koolitada kriisiteadlikumaks. See on suur vastutus, aga millest võiks olla ka just omavalitsustele palju kasu.“

Päästeameti peadirektor Margo Klaos tegi istungil ülevaate elanikkonnakaitse tegevusplaanidest ja hetkeseisust ning rõhutas ühist vastutust. „Kõigi tegevustega jõuame Eesti inimesteni vaid siis, kui omavalitsused meid abistavad – toetavad kogukondi, jagavad infot, leiavad sobivaid hooneid varjumis- ja evakuatsioonikohtade ning kerksuskestuste jaoks,“ sõnas Klaos. „Plaanime tulevikus omavalitsusi ka veelgi enam õppustele kaasata. See on kogemuste jagamiseks hädavajalik. Me peame õppima kriisides koos töötama, sealhulgas elanikke teavitama ning vajadusel ümber paigutama. Omavalitsusjuhtidel lasub oma elanike kaitsmisel suur vastutus. Päästeametile on elanikkonnakaitse tegevuskavaga pandud nii kohustus kui ka antud võimalused omavalitsuste toetamiseks.“ Klaos lisas, et kui seni on vaid suuremad omavalitsused olnud määratletud elutähtsat teenust korraldava asutusena, siis teisel poolaastal laieneb see kohustus kõigile 79 omavalitsusele. „See tähendab paljudele uusi ülesandeid, mistõttu oleme Päästeametis ette valmistamas juhendeid, et siin toeks olla.“

„Hästi toimivatesse süsteemidesse ei sünnita ega satuta juhuslikult, need tuleb ise üles ehitada. Selliseid süsteeme loovadki rahuaja korraline regionaalne kriisikomisjon ja ühised elanikkonnakaitse tegevused,“ ütles Lõuna päästekeskuse juht Tagne Tähe. „Tunnustan omavalitsusi ja partnereid, kes võtavad elanikkonnakaitseülesandeid tõsiselt, tulevad algatustega kaasa ja näitavad initsiatiivi. Omavalitsused ja regionaalsed riigiasutused on Eesti inimesele kõige lähemal. Hea kriisireguleerimise süsteemi loomiseks peame usaldama ja tõsiselt võtma regionaalse tasandi murekohti. Nende järk-järguline lahendamine toob ka elanikele tunnetatava edasimineku.“

Tartu linnavalitsuse kriisikoordinaator Kristjan Kostabi andis komisjonile ülevaate Tartu varjumiskohtade ettevalmistamisest. „Tartu linna suuruse ja keerukuse tõttu oleme avalike varjumiskohtade ettevalmistuses kokku viinud päästeameti, ülikoolide, kaitseväe ja teiste organisatsioonide oskused ning teadmised,“ rääkis Kostabi. „Elanikkonna julgeolekut saame Tartus tagada ühiselt ja teaduspõhiselt, üksi tehes ilma info ja kogemuseta on see üle jõu käiv ülesanne ükskõik millisele organisatsioonile.“

Lõuna-Eesti korralised regionaalse kriisikomisjoni istungid toimuvad 4 korda aastas. Päästeameti ülesanne kriisireguleerimise korraldamisel regionaalsel tasandil on omavalitsuste nõustamine kriisireguleerimise korraldamisel ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste üksuste koostöö korraldamine hädaolukordade ennetamisel ning nendeks valmistumisel. Regionaalse kriisikomisjoni liikmed on Lõuna regiooni riigiametite juhid, piirkonna omavalitsusjuhid ning Päästeameti piirkonna juhatajad ja kriisibüroo teenistujad.