Siseministri aastalõputervitus
Aasta lõpp on ikka kokkuvõtete tegemise aeg ja ühtlasi võimalus seada järgmiseks aastaks uusi eesmärke. Kui 2021. aasta algas lootuses, et vaktsiinide tulekuga õnnestub koroonaviirus võita ning elu liigub oma tavapärastesse rööbastesse, siis täna teame, et kahjuks nii lihtsa valemiga tegemist polnud. Uus viiruslaine nõudis jälle kord uusi piiranguid, mis tõid omakorda kaasa pingeid ja palju lisatööd siseturvalisuse valdkonnale.
Lisaks koroonaviirusele teravnesid pinged meie regioonis sedavõrd, et alates suve keskpaigast saatis PPA Leetu ESTPOL5 politseiüksuse, et aidata tõkestada massilist ebaseaduslikku sisserännet Leedu-Valgevene piiril. Kumbki mainitud katsumus ei ole veel lahenenud ja nõuab ka 2022. aastal meie aega ja tähelepanu. Tean, et meie valdkonnas töötavatel inimestel on sageli just aeg see, mida kipub nappima. Ei ole ju mingi saladus, et iga kolmas päästja ning iga kümnes politseinik töötab lisateenistuse saamiseks veel mõne teise tööandja juures. See ei ole õige ega õiglane. Sel põhjusel seisan valitsuse liikmena siseturvalisuse valdkonna palkade eest. Mul on hea meel, et meil õnnestus eelneva aasta palgaseisak ületada ning riigieelarvest lisavahendeid tuua. Kokkuhoiu eelarve tingimustes ei olnud see sugugi iseenesest mõistetav. Samuti tunnustan kõiki asutusi ja nende juhte, kes on kokkuhoiuülesande oma asutusele kõige optimaalsemaid lahendusi leides lahendada suutnud. Tean, et see ei ole olnud kerge ja et sektoris, mis on aastatega end niigi pidevalt ökonoomsemaks ja efektiivsemaks muutnud, on tulnud teha raskeid otsuseid. Samas soovin uue aasta eel kinnitada, et seisan ka järgmistel eelarve läbirääkimistel siseturvalisuse valdkonna huvide eest ning hoian valitsuses siseturvalisuse valdkonnas tehtut pidevalt pildis. Me teeme suuri asju ja meil töötavad oma ala tipud. See on väärtus, mis hoiab Eesti elu turvalisena. Turvalisus ei teki kuskilt niisama. Seda luuakse professionaalide poolt südame ja mõistusega.
Uuel, 2022. aastal püsib lootus, et suudame juba liiga pikale veninud tervishoiukriisist lõpuks väljuda. Tean, et töötunnid, mida selle nimel paljud teist teinud on, on olnud kurnavad. Ühiskonnas leviv protestimeelsus muudab ka eesliinil Eesti õiguskorda kaitsvate töötajate töö emotsionaalselt raskeks. Olen murelik nähes, et seni seaduskuulekad inimesed on hakanud oma tööd tegevaid politseinikke eraeluliselt ründama. See on sotsiaalmeediaajastul tekkinud uus oht meie eesliini töötajate turvalisusele, mille osas peame kindlasti resoluutsed olema. Tunnustan professionaalset käitumist, mida politseinikud eranditult nendes vaimselt rasketes oludes on ülesse näidanud. Jah, see on üks politseiniku koolituse osa ja sel alal töötamise eeldus, kuid inimesena ei ole selliseid rünnakuid siiski kerge taluda.
Olen uhke meie kõigi töö tulemuste üle ja vaatan lootusrikkalt tulevikku. Veel detsembrikuus saatsime valitsusest Riigikokku eriteenistuste ühtlustamise eelnõu, millega loome ühtsed alused eriteenistujate sotsiaalsetele tagatistele ning ühtlustame nende teenistusregulatsioone. Tean, et tegemist on paljudele pikalt oodatud selgusega.
Lumised jõulupühad on selja taga. Igasugune hea emotsioon kulub kuhjaga ära. Nautige ja rõõmustage koos lähedastega mööduva aasta saavutuste, ilusate hetkede ja väikeste võitude üle. Uus aasta tuleb kindlasti. Seda, milliseks ta kujuneb, näeme juba jooksvalt. Üks on aga kindel – siseturvalisuse valdkond on tugev ja siin töötavad võimekad ning suure südamega inimesed. Seda nii Häirekeskuses, Päästeametis, Politsei- ja Piirivalveametis, KAPOs, Sisekaitseakadeemias, SMITis kui ministeeriumis endas. Nendele lisaks on meil erakordselt tublid vabatahtlikud.
Soovin teile ja teie peredele head vana aasta lõppu ning edukat uut aastat!
Kristian Jaani
siseminister