Tammearu: 75% palgarahast on läinud päästjate palkade tõusuks
Viimastel päevadel on ajakirjandus taas lahanud meie päästjate palgamure. See mure on ka minul olnud juba aastaid ja on väga hea, et seda teemat ühiskonnas laiemalt arutatakse.
Päästeamet on suur organisatsioon – meil on üle 2100 töötaja ja meie võrgustikus on lisaks 2000 vabatahtlikku päästjat. Kokku üle 4000 inimese. Päästeametis on iga inimese töö ja panus väga oluline meie ühise eesmärgi – turvalise Eesti – hoidmisel. Lisaks reageerimisele on inimeste päästmisel, vara säästmisel ja keskkonna kaitsmisel väga olulised ja efektiivsed ka ennetus ja järelevalve. Samas on tähtis ka kogu toetava personali olemasolu, et näiteks tagada tehnika ja varustuse olemas- ja korrasolek ning töötajate värbamine ning koolitamine.
Eesti Päevalehe artikkel (22.02.2019) väidab, et Päästeameti palgatõus on läinud rohkem ülemustele kui päästjatele. Aastatel 2014-2019 on Päästeameti palgafond suurenenud kokku 14,5 miljoni euro võrra. Sellest on valvevahetusega töötajate (päästja, meeskonnavanem, rühmapealik, operatiivkorrapida, vanemoperatiivkorrapidaja) palgatõusuks läinud ligi 10,7 miljonit eurot ning kõikide muude ametikohtade palgatõusuks 3,8 miljonit eurot. Ehk siis kuue aasta jooksul lisandunud palgarahast on 74% läinud justnimelt päästjate palkade tõusuks.
Tänavu jaanuaris, mil oli läbi aegade suurim palgatõus Päästeametis, tõusis päästjate palk 23,6-48%. Mina seisan selle eest, et päästjate palgad tõuseksid Eesti keskmise palga tasemele.
Teiseks jääb loost mulje justkui päästjad massiliselt lahkuvad Päästeametist. See ei vasta tõele. Päästeameti töötajate voolavus on väga madal – 2018. aastal oli tööjõu voolavus 4,1% ning see on püsinud aastaid samal tasemel. Personalispetsialistid peavad normaalseks voolavuseks 10-15% aastas.
Päästeametis on hea ja toetav meeskond, avatud suhtlemine, mida kõike toetab ka eelmise aasta lõpus läbi viidud juhtimiskultuuri uuring, mis annab oma kinnituse, at asutuse juhtimisega ollakse õigel teel – meie oma töötajad hindavad, et juhtimine on läinud paremaks. Juhtimisotsuseid teemegi uuringute ja analüüside ning pidevate inimestega silmast-silma kohtumiste põhjal. Juhtimisotsuseid ja –kvaliteeti mõjutab ka see, et väga paljud juhid on alustanud oma karjääri, nagu minagi, päästja positsioonist.
Päästeametis on viimastel aastatel vähendatud juhtide ametikohti 27 võrra ning muudetud on ka struktuuri. See aga tähendab ka seda, et allesjäänud juhid on saanud endale viimastel aastatel juurde nii tööülesandeid kui ka alluvaid. Samas on see tekitanud ka olukorra, kus on vähem võimalusi asutuse sees liikuda juhipositsioonidele, sest juhipositsioone ongi vähem.