Tartu päästjad tähistavad 100 juubelit

Laupäeval, 1. aprillil saab Tartu elukutseline tuletõrje 100 aastaseks. Sada aastat tagasi võeti Tartus esimesena Eestis tuletõrjujad palgale ja seda võib pidada kogu Eesti kutselise tuletõrje alguseks. Tartu linna päästjad korraldavad sel puhul rongkäigu Tartu kesklinnas. Rongkäik, kus osaleb politsei- ja piirivalveameti orkester, algab orienteeruvalt kell 11.15 Kalevi tänaval, mida mööda liigutakse Vanemuise tänavani, kust keeratakse Küüni tänavale ja liigutakse Raekoja platsile. Seal rivistatakse näituseks üles nii vanem kui uuem päästetehnika ning varustus. Juubeliürituse avasõnad lausub kell 12.00 Tartu linnapea Urmas Klaas.

„1. aprill on ajalooline kuupäev tähistamaks tuletõrjujate ja päästeala professionaliseerumise algust Eestis,“ ütles Tartumaa päästepiirkonna juhataja Jüri Hrabrov. „Tol ajal olid palgalised tuletõrjujad Eestis veel suur erand.“ Hrabrov lisas, et tänapäeval on tipp-professionaalsete päästemeeskondade püsiv valmisolek õnnetustele viivitamatuks reageerimiseks muidugi iseenesestmõistetav, mis on ohtude mitmekesisust arvestades õnnetuste raskemate tagajärgede ärahoidmiseks ka möödapääsmatu.

Üritusel osalevad lisaks päästjatele Lõuna-Eesti pommigrupi demineerijad ja päästeala ennetustöötajad. Tartu linna infopunkti koridoris avatakse koostöös Eesti Tuletõrjemuuseumiga ajaloolise tuletõrjevarustuse väljapanek, mis jääb avatuks kuuks ajaks. Tartu päästekomandos annab Tartumaa päästepiirkonna juhataja Jüri Hrabrov hiljem üle mälestusmeened silmapaistvatele praegustele ning  endistele tuletõrjujatele ja päästjatele ning koostööpartneritele.

Tänu toetuse eest ürituse korraldamisel Tartu Linnavalitsusele, Lõuna-Eesti Vabatahtlikule Reservpäästerühmale, Tõrvandi Päästeseltsile, Piirissaare Vabatahtlikule Tuletõrje Seltsile, Tartu Priitahtlike Pritsumeeste Seltsile, Võnnu Vabatahtlikule Päästeseltsile, Laeva Vabatahtlikule Tuletõrje Seltsile, Rõngu Vabatahtlikule Päästeseltsile, Kavilda Vabatahtlikule Pritsimeeste Seltsile, Tartu Tuletõrjeühingule ja Eesti Tuletõrjemuuseumile.

Ajaloost

Sõja tõttu hakkas Tartu Vabatahtlikule Tuletõrje Seltsile lendsalga ülalpidamine üle jõu käima, millest tingituna tegi seltsi peamees linnavalitsusele ettepaneku asutada selle baasil kutseline tuletõrjekomando. Selts lubas ruumid, tuletõrjeauto „Hansa Lloyd`i“  ning võttis enda kanda kõik tehnika bensiini- ja remondikulud. Ainult meeskonnale pidi palka maksma linnavalitsus. See ettepanek kiideti 2.detsembril 1916 Liivimaa kuberneri poolt heaks. 9. jaanuaril 1917  kinnitas linnavalitsus lendsalga brandmeistriks ehk komandoülemaks Johannes Schröderi ja tema abiks Theodor Bergmanni. Ülejäänud meeskond, 2 autojuhti ja 10 tuletõrjujat, kinnitati ametisse 1.aprillil 1917. Sellest päevast hakkas Eesti esimene kutseline tuletõrjekomando oma ülesandeid täitma ning seda loetakse Eesti elukutselise tuletõrje sünni päevaks.

Eesti iseseisvumise ajaks oli Tartu päästejõuks välja kujunenud pikaajalise traditsiooniga Tartu Vabatahtlik Tuletõrje Selts, mis asutati juba 1864. aastal ning sellest välja kasvanud alalises väljasõiduvalmiduses olev kutseliste lendsalk. Lendsalk reageeris tulekahjudele esimesena ja alarmeerides suurema tulekahju korral kõiki vabatahtlikke. Vabatahtlike tuletõrjujate peamiseks ülesandeks jäi enamasti tagada elukutselistele piisav kogus kustutusvett, mida pumbati auru- ja käsipritsidega kaugema maa tagant.