Toimus selle aasta esimene, järjekorras kuues kõrgem elanikkonnakaitse kursus

2.-4. aprillil Lääne-Virumaal toimunud kõrgem elanikkonnakaitse kursus (KEKK) keskendus inimeste kriisiks valmisoleku parandamisele. Arutati veel, kuidas jaotub KOV-i ja riigi roll kriisi reguleerimisel ning millised on tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna väljakutsed elanikkonnakaitse vaates.

Kursuse avas Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas. „Elanikkonnakaitse on Eesti jaoks prioriteetne valdkond, kärpeajal tehtud investeeringud on selle tõestuseks. Lisaks sellele on meil olemas mõõduka ambitsiooniga kava, et jõuda valmisolekuni ka kõige tõsisemates kriisides. Kuid kõige olulisem on see, et kriisideks valmisolek saaks osaks igaühe baashügieenist, sest igaühe valmisolek on oluline osa elanikkonnakaitsest - nii asutuste, ettevõtete, inimeste. Vaid nii tegutsedes tagame selle, et me kriisides edukalt ja iseseisvalt toime tuleksime," ütles peaminister.

„Elanikkonnakaitse on meie kõigi ühine jõupingutus. Päästeamet on viimaste aastatega teinud suurt tööd kriisivalmiduse tõstmiseks ja panustanud erinevatesse valdkondadesse – sireenid, ohuteavitus, varjumiskohad, ulatuslik evakuatsioon, elanike kriisivalmidus, päästetöö, demineerimine ja rahvusvaheline koostöö. Päästeameti ootus on, et kõik osapooled teaksid, milline on nende roll kriiside korral, sest ainult sujuv koostöö on tulemuslik ja päästab kriisides päriselt inimeste elusid,“ märkis Päästeameti peadirektor Margo Klaos.

Elanikkonnakaitse arendamine on Päästeameti ülesanne. Lähitulevikuks seatud eesmärgid hõlmavad inimeste koolitamist ja teadlikkuse tõstmist, avalike varjumiskohtade jätkuvat märgistamist ning ohuteavitussüsteemi arendamist.

KEKK toimub alates 2022. aastast Päästeameti eestvedamisel. Kursusel osalevad riigi- ja omavalitsusjuhid, eksperdid ja ajakirjanikud.

Fotogalerii leiab siit.