Tööõnnetuste ennetamine on meeskonnatöö

28. aprillil tähistatakse ülemaailmset tööohutuse ja töötervishoiu päeva, mille eesmärk on tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamine kogu maailmas.

Rahvusvaheline tööohutuse ja töötervishoiu päev pärineb Kanada töötajate 1989. aasta otsusest tähistada iga aasta 28. aprillil töö käigus surma või trauma saanud töötajate mälestuspäeva. Küsite ehk, milleks seda päeva tähistada?

Töötervishoid ja -ohutus tähendavad hoolitsemist tervise ja ohutuse eest, et ennetada riske töötaja tervisele. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni andmetel juhtub aastas keskmiselt 3,2 miljonit tööõnnetust ja registreeritakse 160 miljonit kutsehaigust ning tööõnnetuste tõttu sureb aastas keskmiselt 2,3 miljonit inimest. Eestis registreeriti eelmisel aastal kokku 3875 tööõnnetust, milles hukkus 13 inimest. Päästeametis juhtus 51 tööõnnetust, millest raskeid oli 9 ning kahjuks ka üks surmaga lõppenud sündmus.

Võime rääkida töötervishoiust ja tööohutusest ka üldiselt ja ilma emotsioonideta. Ohutusest rääkimine oleks justkui ületähtsustatud, aga kui meie pereliikme, kolleegi või sõbraga juhtub töökohustusi täites õnnetus, muutub töökeskkonna teema meie jaoks oluliseks ja emotsionaalseks. Seega iga numbri taga on tegelikult inimene, kes on saanud mõne kehavigastuse ning selle pärast on ka üks tööõnnetusest tingitud juhtum liiga palju.

Päästetööde valdkond on ohtlik ja tihti tuleb ette ootamatuid olukordi, mida täielikult vältida ei ole võimalik. Seetõttu on eesmärk vähendada tööõnnetuste arvu vähima võimalikuni ning see saab juhtuda vaid juhi ja tema meeskonna tihedas koostöös. Ohutusalane mõtlemine peab olema meie igapäevatöö loomulik osa. Õpetame ju elanikkonda ohte ennetama, samamoodi peaksime suutma ennetada ka iseenda õnnetusse sattumist. Sa ei saa teisi päästa, kui oled ise sattunud ohtu.

Ohutust ei taga loomulikult pelgalt hoiatava sildi ülespanemine, igaüks peab mõistma ohutusnõuete vajalikkust ja mittetäitmisest tulenevaid traagilisi tagajärgi. See on järjepidev tegevus turvalise töökeskkonna kujundamisel. Puudulik väljaõpe ja juhendamine on peamised põhjused, miks juhtuvad ülirasked tööõnnetused. Seetõttu on oluline suhtuda väljaõppesse ja treeninguprotsessi täie tõsidusega, pöörates seejuures tähelepanu ka terviseriskidele. Näiteks, kui su enesetunne on halb, anna sellest kindlasti teada. Halva enesetundega päästesündmustel, harjutustel ja õppustel osaledes suurendad ka teise meeskonnaliikme õnnetusse sattumise ohtu.

Lisaks inimfaktorile aitab õnnetusi vältida seadmete nõuetele vastav tehniline seisukord. Hooldus ja remont peavad olema regulaarselt ning korrektselt läbiviidud. Sama oluline on suurendada teadlikkust ka seadmete ohutust käitlemisest.

Seetõttu soovitan - analüüsige, kavandage ja rakendage koos meeskonnaga meetmeid, millega vältida või vähendada terviseriske. Olge hooliv oma meeskonnakaaslaste suhtes - vajaliku varustuse mittekasutamise või töökorralduslike juhiste vastu eksimise korral tuleb sellele tähelepanu juhtida. See on järjepidev tegevus ohutuskultuuri kujundamisel. Seega - kasutage alati isikukaitsevahendeid, hinnake ohtu adekvaatselt ja toimige vastavalt juhenditele. Pikemas perspektiivis on ennetada odavam kui tegeleda hiljem kahjudega.

Rohkem infot on võimalik saada Tööinspektsiooni kodulehelt ja Tööelu portaalist, kus kõigil on võimalik tutvuda erinevate tasuta konsultatsiooniteenustega ning nii töösuhteid kui tööohutust käsitlevate abi- ja infomaterjalidega.

Katrin Spiegel
Vabatahtlike töökeskkonna nõunik