Uikala prügila põlengu kustutamiseks kulus üle 200 tunni ja 15 000 tonni vett

Ida-Virumaal Toila vallas Uikala prügilas 22. mail alanud suurpõlengu kustutustööd kestsid kokku 7 ööpäeva ja igapäevaselt tegi kustutustöid 40-50 päästjat.

Kustutustöödele kaasati kutselised ja vabatahtlikud päästemeeskonnad Ida- ja Lääne-Virumaalt ning päästjad Rapla komandost. Kahel päeval kasutati kustutustöödel Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga kopterit. Aktiivne kustutustöö toimus 156 tundi ja seejärel kulus järelkustutustöödeks 52 tundi. Päästjad on käinud peale aktiivse põlengu kustutustööde lõpetamist kolmel korral uusi tulekoldeid kustutamas. Viimati 3. juunil tuli prügimäelt auru ja põlenguohtu ei olnud. Kustutustöödeks kasutati 1500 l vahuainet ja hinnanguliselt 15 000 tonni vett. Kustutusvett saadi kahest lähedal olevast veekogust - Pühajõest ja Mägara ojast, kopter kasutas kustutamiseks merevett. Veetaseme hoidmiseks tuli puhastada jõed kopratammidest ja sulgeda vee äravool.

„Suurem osa päästekeskuse ressursist oli mitmeid päevi järjest tulekahju kustutamisega hõivatud. Meie jaoks oli tegemist väga ressursimahuka sündmusega, mille koordineerimiseks moodustati staap. Staabi ülesanne oli välja töötada kustutustaktika, tegeleda sündmuse logistikaga, tagada päästjatele vajalik kustutusvesi, tehnika, varustus, joogivesi, toitlustus. Lisaks kaasati partnereid ja vabatahtlikke, hoiti koostöös partneritega sündmusest värsket olukorrapilti ja jälgiti regioonis toimuvaid teisi päästesündmuseid, et tagada nendele reageeriv ressurss,“ selgitas pikaajalise päästesündmuse ressursimahukust Ida päästekeskuse juht Janar Kärner. Ta tõi välja, et elupäästevõimekuse tagamiseks mehitati Narvas ja Jõhvis vabadest vahetustest reservtehnika ning ühel päeval toodi Rakverre valvesse Nõmme komando päästjad. „Ükski väljakutse ei jäänud selle põlengu tõttu järjekorda ega teenindamata,“ rõhutas Kärner.

Suurenenud õhusaaste tõttu saadeti Kohtla-Järve linna Järve ja Kukruse linnaosade ja lähiümbruse elanikele 22. mai hilisõhtul välja SMS ohuteavitus EE-ALARM ja paluti hoida kinni uksed ja aknad, sulgeda ventilatsioon ja vältida õues liikumist. Järgmisel päeval kell 6.40 saadeti välja lõpusõnum, et suurem õhusaaste oht on möödas. Ohuteavituse sai kokku 12 825 inimest.

Päästjatel tuli töötada keerulistes tingimustes: ebatasane pinnas, mürgine suits, kuumus, töö kõrgustes, läbivajumise oht, lihete ja varinguoht, töötamine otsese päikese käes. Uikala prügila põlengu kustutustöödel sai neli päästjat vigastada või vajas meditsiinilist abi (lihasevigastus, põletus, vingugaasimürgistus, kukkumine). „Kui esmapilgul võib tunduda, et prügila tulekahju on lihtne väljakutse, siis tegelikult oli päästjate jaoks tegemist väga keerulise ja raske sündmusega. Seda nii füüsilise kui ka vaimse vastupidavuse mõttes. Päevade viisi mürgises, haisvas ja kuumas keskkonnas voolikute vedamine ning päästja kaitsevarustuses suure prügila iga sentimeetri läbi loputamine nõudis päästjatelt suurt pingetaluvust ja füüsilist võimekust, aga ka tarkust ja pidevat alalhoidu, et vältida vigastusi ning ülekoormust. Hindan kõrgelt kõikide kustutustöödel osalenud töötajate, partnerite ja vabatahtlike panust,“ lisas Janar Kärner.

Prügila põlenguala kontrollimise ja ümberkaevatava prügi kustutamise võttis ettevõte üle 1. juunil. Selleks paigaldas ettevõte alale pumbad ja voolikud. Päästeamet kontrollis kuni 3. juunini põlenguala droonide ja termokaameratega. Tänase seisuga on mägi jätkuvalt tuline ning ekskavaatoritega prügihunnikut sügavamalt liigutades süttib see uuesti. Päästeamet kontrollib prügila territooriumil asuvate hoonete tuleohutust juulis. Lähiajal ettevõtte esindajate ja keskkonnaametiga toimuval kohtumisel selgitatakse välja ettevõtte tegevused tulekahjude ennetamiseks, praeguse olukorra lahendamiseks ja jäätmekäitluse korraldamiseks jäätmete vastuvõtmise peatatud perioodil.

Prügila põlengu põhjused on veel uurimisel, kuid esmase uurimise käigus on ilmnenud, et prügi on süttinud hunniku sees sügavamal ehk on isesüttinud ning võib välistada inimeste ja tehnika hiljutise tegevuse.

Põleng Uikala prügila ladestusalal puhkes 22. mail kell 19.21. Aktiivsed kustutustööd toimusid 29. maini ööpäevaringselt. Põles suurem ladestusala ja põlenguala suuruseks oli ligi 4,2 ha, mäe kõrgus on kuni 30 meetrit ning kõrval põles väiksem 200 ruutmeetri suurune mägi. Põlengu tagajärjel hävis üks angaar. 24. maiks suudeti põlengualal vähendada 1,5 hektarile. Suitsu hulk oli selleks ajaks oluliselt vähenenud, pinnal aktiivset põlemist ei olnud, põleng oli liikunud prügihunnikus sügavamale ning kustutustöödel olid abis ekskavaatorid. 1. juuniks korjas Päästeamet oma varustuse põlengualalt ära.

Viimati toimusid Uikala prügilas suuremad põlengud 2020. aastal juunis ja 2021. aasta augustis, kui põles kuni 500 ruutmeetri suurune ala.