Uskuge, tööd saab teha ka ennast hävitamata

Iga aasta 28. aprillil peetakse meeles töö läbi surma või trauma saanud töötajaid. Selle päeva eesmärk aga juhtida tähelepanu, et töökohal juhtuvaid õnnetusi on võimalik ära hoida ning teadvustada, et igal tööõnnetusel ja haigestumisel on tagajärg.

Käesoleva aasta algusest on Päästeametis kokku registreeritud juba rohkem tööõnnetusi, kui eelmiste aastate samal perioodil. 28. aprilli seisuga on kokku registreeritud 17 tööõnnetust (2020. a samal perioodil 9 ning 2019. a 11). Nendest 3 õnnetust on lõppenud raskete tagajärgedega. Ettevaatamatus ning ohuolukorra vale hindamine on jätkuvalt tööõnnetuste üheks peamiseks põhjuseks. Meie kõigi mure on, et me ei suuda ikka veel korduva mustriga õnnetusi ära hoida.

Kui mõtleks rohkem ohutusele ja lisaks seeläbi tervena elatud aastaid?

Tervise Arengu Instituudi andmetel elab Eesti mees tervena keskmiselt 54,5 aastat. Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks Eesti meeste hulgas on südameveresoonkonna haigused (35%), kasvajad (19%) ning kolmandal kohal on vigastused (11%). Ka liiklusvigastused on oluline rahvatervishoiuprobleem. Päästeametis on viimase viie aasta jooksul toimunud juba 6 liiklusõnnetust, milles on raskemaid või kergemaid vigastusi saanud 11 teenistujat. Toon siinkohal välja nende õnnetuste 3 peamist põhjust:

  • autojuhi vähene sõidukogemus C-kategooria päästeauto roolis,
  • ilmastikuoludele mittevastav sõidukiirus,
  • turvavööde mittekasutamine päästeautos.

Päästetööd kätkevad endas kõikvõimalikke ohte ning õnnetuste juhtumine võib esmapilgul näida paratamatu, ometigi on võimalik enamikke õnnetusi ära hoida või nende mõju olulisel määral vähendada. Alati ei saa ohtlikest kohtadest ja olukordadest eemale hoida, kuid tuleb õppida ohte tundma ning ohtlikus olukorras käituma nii, et terveks jääksid sa ise ja teised sinu ümber.

Enda seatud kõrgeid ootusi saame täita vaid juhul, kui me seda usaldust ei kuritarvita, hoolime endi ohutusest ja püsime terved. Sest iga haigestunud kolleeg on üks asendamatu päästja, kes ei saa abivajajat abistada. Iga katkine päästetehnika on auk meie valmisolekus ja meie enda usalduskrediidis, sest me ei pruugi abivajajani enam jõuda.

Tervise hoidmine on igaühe enda ülesanne, ent iga päästega siduv inimene peab endalt küsima ning tal peab olema võimalus saada teada, kuidas ennast tööd tehes (sh vabatahtlikuna) kaitsta ja kuidas töötada ohutult. Siin on oluline roll MV/RP, kes kujundavad töökultuuri oma valvevahetuses, sealhulgas ka ohutu töötamise kultuuri. Pöörame kolleegi tähelepanu kinnitamata turvavööle enne sõidu alustamist ja teeme märkuse katkise kaitsevarustuse kasutamise kohta. Sest kett on täpselt nii tugev kui on tema kõige nõrgem lüli.

Ohutu töö võti on õppimine

Harjumuslikuks muutunud tegevused vähendavad valvsust ja suurendavad mugavustunnet. Seetõttu jääb tihtipeale ka tähelepanuta oht, mis võib lõppeda tõsiste tagajärgedega. Samuti teame, et õpitu kipub pikapeale ununema. Täiesti vale on aga eeldada, et vigade kaudu saab parima õppetunni. Kui töökeskkonna üldine trend on, et tööõnnetused juhtuvad peamiselt uute töötajatega, kellel puuduvad veel vajalikud teadmised ja oskused, siis Päästeametis juhtub enim tööõnnetusi pikaajalise tööstaažiga teenistujatel. Seega on üheks õnnetuse põhjuseks ka töörutiinist tingitud hooletus. Lihvige meeskondlikku kokkutöötamist ning päästevarustuse kasutamist ja õppige ära tundma ohte ning pöörake sellele tähelepanu. Vahel võib tunduda ühekordne koolitus piisav, kuid aastate ja aastakümnete möödudes võivad mõned arusaamad muutuda või olulised nüansid ununeda. Kas kõik õpitu on nii selgelt meeles ka 5 või 10 aastat hiljem?

Praktilised kogemused on näidanud, et häid tulemusi on andnud alljärgnevate küsimuste küsimine:

  • Millistele ohtudele pead seda tööd tehes tähelepanu pöörama? (näitab teadlikkust riskidest).
  • Mida teed tööohutuse tagamiseks? (näitab teadmisi õigete kaitsevahendite ja käitumise kohta).
  • Millises ohtlikus olukorras oled olnud, mis on hästi lõppenud? (näitab kui hästi toimivad ohutusmeetmed).

Ärge unustage, et teil peavad olema vastused omaenda küsimustele. Küsimuste küsimine tähendab juhtimist, aga juhtimine tähendab arenemist – ka ohutuse poolest.

Kokkuvõtteks

Täna on ilmselt ka teema olulisust lihtsam mõista kui veel mõned aastad varem. Tooksin siin paralleeli tänasesse päeva ja olukorda, mille võib kokku võta sõnadega COVID-19. Väga raske on võidelda millegagi, mida ei ole näha. Riski olemusest ja mõjust saame aru alles siis, kui oleme sellega ise pihta saanud. Mingil hetkel hakkad paratamatult mõtlema, et mida oleks saanud teha teisiti, et oleks olnud minimeeritud tõenäosus selle nähtamatu vaenlasega kokku puutumiseks?

Ära õpi turvalisust läbi isikliku õnnetuse. Sinu meeskond vajab sind, hoia ennast!

Katrin Spiegel

töökeskkonna ekspert

Raido Haas

valmisoleku talituse nõunik