Vabatahtlik Reservpäästerühm kustutab metsa, valvab Aegnal ja otsib kadunud inimesi

Teatavasti tegutseb viiendik Päästeameti teenistujatest vabatahtliku pääste ridades ehk teisipidi võttes on viiendik vabatahtlikest päästjatest Päästeameti teenistujad. Nii ka kommunikatsiooniosakonna juhataja Mari Rebane, kes tutvustab lähemalt vabatahtliku reservpäästerühma (RPR) olemust ja seda Põhja-Eesti RPRi näitel.

Mis on RPR?

Reservpäästerühmasid on Eestis tegelikult mitu, nad kõik on MTÜd, kuid erineva suunitlusega, täiesti eraldiseisvad ega praktiliselt puutu omavahel kokku. Põhja-Eesti vabatahtlikke maa- ja merepäästjaid, koerajuhte ning ka lihtsalt aktiivseid inimesi, kel teiste aitamine on veres ning kes soovivad anda oma panuse ühiskonna ohutuse ja turvalisuse suurendamisse, koondab Vabatahtlik Reservpäästerühm (RPR). Meie partnerid on Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Häirekeskus ja Tallinna linn ning tegutsemispiirkond Harjumaa. Meid tunneb ära sini-kollasekirju vormi ja otsingutel kollaste vastava kirjaga vestide järgi.

Mari, kuidas ja millal sai Sinust RPRi liige?

Liitusin RPRiga aastal 2015, juba enne Päästeametisse tööle asumist. Aasta varem oli puhkenud Ukraina julgeolekukriis ja nagu paljud teised eestimaalased, tundsin vajadust olla paremini valmis ükskõik milliseks kriisiks. Kaitseliit polnud päris minu rida ja tolleaegne Põhja päästekeskuse pressiesindaja Indrek Hirs soovitaski mulle RPRi. Muidugi on päästeteenistujaid meilgi peale minu päris mitu.

Ühtekokku on Vabatahtlikus Reservpäästerühmas ligikaudu 200 liiget, arstidest-õpetajatest klienditeenindajate, ametnike ja firmajuhtideni, neist sadakond on operatiivreageerimises ja ülejäänud reservis. Operatiivreageerimises olevatele rühmaliikmetele saabub sõnum, mis kutsub kas otsingule või mõnele suurele päästesündmusele, misjärel ta saab otsustada, kas saab osaleda. Kui aga RPRi liige tunneb, et elus selline olukord, et ta ei jõua sündmustele operatiivselt reageerida, siis ta liigub mõneks ajaks reservi. Meil on palju staažikaid reservist naasnud liikmeid, kelle lapsed on nüüdseks kaela kandma hakanud ja vanemate kõrvalt ka ise päästeteemadel näiteks noorteringis kaasa löövad.

Millal RPR loodi ja mis eesmärgil?

Kunagine Tallinna Tuletõrje ja Päästeamet lõi Vabatahtliku Reservpäästerühma 2002. aastal, et oleks olemas koolitatud lisaressurss suursündmustele reageerimisel. Eraldi MTÜna tegutseme alates 2005. aastast.

Mis on RPRi missioon?

Ohuolukorras hakkamasaavate inimeste arvu suurendamine ja inimelude, keskkonna ning vara päästmine. Mõte seisneb selles, et kui inimesed meiega liituvad ja läbivad koolitused, siis nad saavad oskused ohtude märkamiseks, nende ennetamiseks ja ka ohuolukorras toimetulekuks. Loomulikult ootame ja loodame, et rühmaliikmed meie tegemistes pärast liitumist ikka aktiivselt kaasa löövad. Kui nad aga seda millegipärast ei tee, oleme ainuüksi läbi koolituste suurendanud teadlike inimeste hulka Eestis.

Millal RPR reageerib?

Oleme päästeametile toeks suursündmustel nagu metsa- ja maastikupõlengud, reostus, tulekahju, varing, üleujutus. Näiteks 2018. aastal, kui oli Vikipalu põleng, siis läksime sinna appi. Kümmekond aastat varem aitasime Vihterpalus ning 2006. aastal, kui Nõva kandis lekkis naftatanker, ulatasime oma abikäe ka selle keskkonnareostuse likvideerimisel – kui nimetada mõned suuremad sündmused. Õnneks jääb sääraseid suuri sündmusi Eestis aina vähemaks, sest meie ohutuskultuur muutub aina paremaks.

Meil on Eestis ainuke vabatahtlik logistikakomando, mis pakub kõvasti tuge Põhja päästekeskusele, samuti aitame pikaajalistel sündmustel ja õppustel püstitada baaslaagreid, tagame turvalisuse ja ka hooldame varustust. Näiteks, kui Tallinnas või Harjumaal kestab põleng üle nelja tunni, siis tõttab appi meie buss toitlustuse, joogivee, kütuse, varustuse ja muuga. Vajadusel registreerime ja/või transpordime inimesi, abistame IT-alal ja raadiosidega. COVIDi esimese laine ajal viis meie buss pea ööpäevad läbi Tallinna ja Harjumaa perearstikeskustele esmaseid isikukaitsevahendeid ja desoainet.

Operatiivsündmuse mõistes vast isegi kõige rohkem reageerime aga Politsei- ja Piirivalveameti kutsel kadunud inimeste otsingule. PPA saab üle Eesti ligi 500 otsinguväljakutset aastas, meid kaasatakse Põhja regioonis kümnekonnale suuremale või väga kiiret reageerimist vajavale maastikuotsingule nagu näiteks kadunud lapsed või eksinud eakad. Kõige rohkem tuleb väljakutseid sügiseti, kus seenelised-marjulised metsas tee kaotavad. Samuti on meil otsingukoerte grupp, kus paljud koerad on saanud ka veepääste ja varingukoolituse ning mõned neist on rahvusvahelise päästemeeskonna (EDRT) liikmed.

Üks RPRi kohustusi ja pikemaajalisemaid ettevõtmisi on juba 2003. aastast Aegna päästepunkti mehitamine ehk Aegna päästekomando*, kus suvekuudel ööpäevaringselt saare külaliste ohutuse ja avaliku korra eest seisame, esmaabi osutame ja mandrilt abijõudude saabumiseni sündmustele esimestena reageerime.

RPRi liikmed käivad ka Häirekeskuses vabatahtlikena riigiinfotelefoni 1247 kõnedele vastamas.

Mis tegevusi on RPRil veel?

Meil on päästeala noortering, teeme koolides, lasteaedades ja lastelaagrites ennetustööd ning käime kodunõustamistel. Meil saab läbida väikelaevajuhi ning ka merepääste I ja II taseme koolitusi, nii et RPRil on ka merepääste rakuke olemas. Osutame triatlonitel esmaabi ning pakume ujumisetapil pinnaltpäästeteenust, samuti oleme käinud laulu- ja tantsupeol esmaabi osutamas. Loomulikult saavad ka meie rühmaliikmed osaleda ühisvalveteenistuses kõigis Tallinna kutselistes komandodes ja näiteks raadiohääl Andres Puusepp, kes juba aastaid Lasnamäe komandos kutselistega võrdselt valvamas käib, on samuti meie rühma liige.

Samuti saab anda oma panuse rühma toetustegevustes – meil on oma siseveeb, korraldame üritusi ning 200-liikmelises rühmas tuleb ka personaliarvestust pidada, kui nimetada vaid mõned asjad.

Loetelu RPRi tegemistest on nii pikk, et ilmselt unustasin midagi ära, aga seda võin küll kinnitada, et igav meie ridades ei hakka!

Kes on oodatud RPR-i liikmeks ja kuidas selleks saab?

Liituda tohib täisealisena ja ülemist piiri ei olegi, samuti leiame rakendust erivajadustega inimesele. Sooviavaldus liitumiseks ja koolituste läbimiseks tuleb saata vabas vormis aadressile uusliige@rpr.ee. Tuleb läbida vabatahtliku päästja I ja II astme koolitused koos esmaabikoolitusega ning ka otsingukoolitus. Iga liitumissoovi avaldanuga vestleme personaalselt, vastavalt võimalusele kas näost-näkku kohtudes või „skaibitsi“. Peale koolituste läbimist tuleb täita liitumisavaldus ja –ankeet ning ideaalis saame uued liikmed suve alguses Vabatahtliku Reservpäästerühma üldkoosolekul ametlikult vastu võtta. Koroonapandeemia on tavapärase rütmi ka meil veidi segamini löönud, kuid parandamatu optimistina usun, et vaktsineerides ja ise targalt käitudes saame aina pikemate sammudega tavapärase elukorralduse juurde naasta.

Kuidas RPR erineb nö tavavabatahtlikust päästjast?

Vabatahtliku Reservpäästerühma suurim erinevus on liikmete arv – ligi 200 inimest – ja tõsiasi, et meil puudub päästekomando selle tavapärases mõistes (valvevahetustega meeskonnad valmis 5-15 minuti jooksul ööpäevaringselt oma tehnikaga väljakutsele reageerima), kui Aegna päästekomando välja arvata. Meid kutsutakse appi siis, kui päästesündmus venib päevade pikkuseks ja vaja on iga võimalikku abikätt. Samuti on meil logistikakomando, millesarnast teist Eestis pole.

Erinevalt nö tavapärasest vabatahtlikust päästekomandost oleme kõik koolitatud metsa- ja maastikuotsinguteks ja reageerime neile politsei kutsel. Muidugi kutsutakse ka kutselisi ja teisi vabatahtlikke päästjaid teinekord oma maastikutehnika ja drooniga otsingutele appi, aga meie jaoks on see üks põhitegevusi. Samuti teeme ise otsingukoolitusi ja ühisõppusi näiteks Politsei- ja Piirivalveametile. Ja nagu räägitud, on meil ka oma koerajuhid. Selles mõttes on kõik RPRi operatiivreageerimises olevad liikmed koguaeg valves, et kui tuleb sõnum kutsega sündmusele, reageerivad kõik kes vähegi saavad.

Muidu oleme aga vabatahtlikud päästjad nagu kõik teisedki – panustame vabatahtlikult oma aega ja jaksu ühiskonna ohutuse edendamiseks, otsime võimalusi koostööks, kus oma oskustega saame kasulikud olla, ja armastame teiste vabatahtlike päästjatega aeg-ajalt trehvata ning asjade üle arutleda. Seda peab küll ütlema, et vabatahtlikud päästjad on üks äge kamp, sest süda on kõigil õige koha peal ja selle tunneb kaugelt ära!

Kes soovib Vabatahtliku Reservpäästerühma kohta rohkem teada saada, leiab lisainfot kodulehelt www.rpr.ee.


Sandra Nahkur
Päästeameti kommunikatsiooniosakonna nõunik

* Aegna saar on maastikukaitseala Soome lahes, mis kuulub Tallinna Kesklinna alla