Väheneb automaatsete tulekahjuteadete edastajate arv

Alates 2026. aasta 1. maist vabastatakse umbes 1300 ehitist nõudest, mille järgi peab automaatne tulekahjusignalisatsioon edastama Häirekeskusele põlenguteate. 96% senistest automaatsetest teadetest on osutunud valeväljakutseteks.

Muudatus puudutab majutusasutusi ning büroo-, tööstus-, lao- ja kogunemishooneid. Alates järgmise aasta 1. maist peab neis hoonetes tulekahjusignalisatsiooni käivitamisel inimene kohapeal ohu kinnitama ja hädaabinumbrile helistama. Selline tuleohutusalane korraldus on pea 40 000 mitteeluhoones Eestis.

Hoones viibijate jaoks ei muutu midagi, sest reaalse tulekahju puhul automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem rakendub ikka ja inimesed saavad evakueeruda.

Automaatse teavituse Häirekeskusesse edastamise kohustus säilib haiglates ja hooldekodudes, kus kõik inimesed ei ole võimelised ise evakueeruma ning ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetes, kus tulekahjul võib olla ulatuslik mõju. Põhjendatud juhtudel võivad Häirekeskusega ühendatuks jääda ka väiksemad, alla 50 kasutajaga ravi- ja hoolekandeasutused ning ilma kohapealse personalita majutusasutused, kui päästeamet annab selleks kooskõlastuse.

Muudatuse eesmärk on vähendada päästeressursi asjatut hõivatust, et saaks suunata päästjate aeg ja energia tegelike ohuolukordade lahendamisele ning suurendada hooneomanike vastutust tuleohutuse tagamisel.

Seni oli automaatne tulekahjuteadete edastus kohustuslik ligikaudu 1500 hoones. Kui süsteem annab häire, saadetakse päästjad automaatselt välja, ilma et oleks objektilt kinnitus tegeliku tulekahju kohta. 96% sellistest automaatsetest teadetest osutuvad aga valeväljakutseteks, enamasti on põhjuseks hooldamata süsteem, andurisse sattunud tolm või tehniline rike.

„Päästjad sõidavad igal aastal automaatse tulekahjuteate peale välja umbes 5000 korda, kohtadesse kus tegelikult põlengut ei ole. See tähendab, et päästeressurss on asjatult hõivatud ning reaalse päästesündmuse puhul võib abi jõuda hiljem. Iga väljasõit on lisaks kulukas ja alarmsõit kujutab endast riski liikluses,” selgitas päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Maret Rannala.

“Oleme järeldanud, et praegune kohustus ei täida enam oma eesmärki. Paljudes hoonetes korduvad valehäired aasta-aastalt, mis näitab, et seadmete hooldamisel ja omanike vastutusel on arenguruumi,” lisas Rannala. Omaniku kohustus on tagada kõigi tuleohutuspaigaldiste korrektne paigaldus ning õigeaegne hooldus. Häirekeskusest lahti ühendatavaid ehitisi kontrollib päästeamet regulaarselt.

Hooneomanikud peavad oma tuleohutusalased tegevused ja tulekahju korral tegutsemise plaanid uuendama hiljemalt 1. juuliks 2026. “Oluline on, et iga hoone omanik ja haldaja mõtleks läbi, kuidas tulekahju korral tegutseda ja kiiresti abi kutsuda. Samuti tuleb neid tegevusi regulaarselt harjutada,” rõhutas Rannala.

2024. aastal said päästjad ja demineerijad üle 26 000 väljakutse, millest tulekahjud oli ligi 2500.