Virumaa omavalitsused jagasid kriisiks valmistumise kogemusi
Omavalitsused on kriisi ajal lähim tugi inimestele ning seetõttu peavad nad väga hästi mõistma oma rolli ja saama riigilt vajalikku tuge. Päästeamet kutsus seetõttu aruteluks kokku Virumaa omavalitsused, et arutada riiklike kriisivarude, autonoomsete tanklate, kerksuskeskuste ning muude oluliste kriisiks valmistumise teemade üle.
„Omavalitsused on lähim tugi inimestele. Samamoodi on omavalitsustel vastutus tagada oma elanikele esmased ja eluks vajalike teenuste kättesaadavus, et inimesed hakkama saaksid. See on suur vastutus,“ selgitas päästeameti Ida päästekeskuse kriisibüroo nõunik Ailar Holzmann. Ta lisas, et seminaril selgitati, mis on kerksuskeskus, mille avamise eest omavalitsus kriisiolukordades on vastutav, aga ka kuidas kohalik omavalitsus saaks kriisi ajal andmeside puudumisel infot vahetada kogukondade, teenuseosutajate ja riigiasutustega.
Rakvere valla vallavanema Maido Nõlvaku sõnul on kriisideks valmistumisel täna väga oluline kaasata valla elanikke ja kogukondi. „Elanikkonda tuleb rohkem informeerida, nõustada, koolitada ja erinevatele õppustele kaasata. Sellest tulenevalt suureneks inimese oskus iseseisvalt hakkama saada, suureneks kogukonna võime üksteist aidata ning inimesed oleksid teadlikumad ka kohalike omavalitsuse abi andmise võimekusest ja võimalustest,“ lisab Nõlvak. Tema sõnul on maailma kriisid näidanud, et inimese toimetulek ja vigastuste vältimine erinevate sündmuste puhul sõltub 95% ulatuses tema enda oskustest ning teadmistest.
Uue kehtima hakanud hädaolukorra seaduse järgi vastutavad kõik kohalikud omavalitsused oma territooriumil elutähtsate teenuste toimepidevuse eest - kaugküttega varustamine, kohalike teede sõidetavuse tagamine, veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine. Kriisi ajal jagavad omavalitsused infot ja suuniseid oma infokanalites ning avavad kerksuskeskused ja vajadusel avalikud varjumiskohad.