Virumaa vabatahtlikud kogunesid seminarile

9. ja 10. novembril kogunesid Ida- ja Lääne-Virumaa vabatahtlike päästekomandode ja ennetusega tegelevate ühingute esindajad Rakveresse seminarile. Kokku tegutseb Virumaal 13 vabatahtlikku päästekomandot, 11 ennetusega tegelevat ühingut ja Virumaa reservpäästerühm.

Seminari korraldaja Vilve Kirs tõdes, et sellel aastal osales seminaril rohkem vabatahtlikke päästjaid kui eelnevatel aastatel. „See näitab, et vabatahtlikud päästjad on huvitatud ühtsest päästevõrgustikust ja ühes infoväljas olemisest. Seminari jooksul ettekannete vahepeal said lahendatud nii mõnedki vabatahtlike probleemid nagu näiteks toetusrahade aruandlus ja haagiste arvele võtmine Transpordiametis,“ rääkis Kirs.

Seminaril rääkis Ida päästekeskusest kommunikatsioonijuht Annely Oone vabatahtlikele kommunikatsiooni korraldusest ametis ning teemadest, mida vabatahtlikud võiksid avalikkusega suheldes silmas pidada. Mart Haljaste haldusosakonnast tutvustas varahalduse teemasid nagu vabatahtlike toimepidevuse ja võimekuse tugevdamine. Ida päästekeskuse päästetöö büroo peaspetsialist Pavel Tarassevitš tutvustas varingu-, vee- ja nööripääste teenust ning abidemineerijatest kui uuest päästevõrgustiku võimekusest rääkisid demineerimiskeskuse juht Meelis Mesi ja abidemineerijate koordinaator Ave Oad.

Päeva teises pooles olid teemaks toetusrahade kasutamine ja aruandlus. Vabatahtlike nõunik Merike Tammearu juhtis tähelepanu soetuse tegemise erinevatele aspektidele ja hangete piirmääradele, ka aruandlusele. Nutikast suitsuandurist ja kodunõustamise andmete kvaliteedist rääkisid Ida päästekeskuse ennetusbüroo juht Jaak Kirsipuu ja ennetusosakonna nõunik Kristina Eesmets. Viimase teemana rääkis  Ida päästekeskuse päästetöö büroo nõunik Marek Martinson tormikahjude likvideerimisest ning elektrisõidukite ja päikeseparkide tulekahjudest. Õhtu jätkus muusika saatel ning Rakvere linnas ringi liikunud mardisandid astusid läbi ka Virumaa vabatahtlike seminarilt, et pajatada, mida on öelnud lapsesuu päästjate kohta.

Lapsesuu:

• „Mees ehitab silla ilma kirveta.“ Lapsed: „Päästja.“
• Lasteaialapsed tunnevad huvi, kuidas ikkagi päästjad kasse puu otsast alla päästavad. Päästjad selgitavad, kuidas nad redeliga kassini ronivad ja ta siis alla toovad. Lapsed: „Aga kas te kalaga olete proovinud meelitada?“

Teisel päeval rääkis päästetööde osakonna nõunik Taavi Ennemuist vabatahtlike väljasaatmisest päästesündmustele. Kriisiosakonna juhataja Tuuli Räim rääkis elanikkonnakaitse ülesannetest ja vabatahtlike kaasamisest. Arutati, kuidas vabatahtlikud päästjad saavad abiks olla ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel ja kerksuskeskuste loomist. Tõdeti, et paljud eeldused on edukaks abistamiseks juba olemas, sest nii mõnegi seltsi ruumid täidavad kerksuskeskuste funktsioone. Mõtlemapaneva teemana selgitas Velli Ehasalu MTÜ Mahena Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskusest kuidas suhelda kriisis inimesega. Näiteks rääkis ekspert seda, et kriisis inimesel on esimese 24 tunni jooksul psühholoogiline šokk, mille jooksul ta ei võta infot vastu. Edastatavat infot tuleb üle korrata mitu korda ja väga selgelt, ilustamata olukorda. Samal ajal võivad kriisis inimesel olla tahtele allumatud reaktsioonid.

Kadrina vabatahtlikule päästjale Raido Nagelile meeldisid ettekanded, mis panid kaasa mõtlema ja arutlema. Raidolt tuli ka ettepanek, et igal aastal võiks seminaril olla mõne toote tutvustus. Eelmise aasta seminaril olid selleks Mobiled tooted. Nagel pakkus välja ka Eurosec, Makita ja mõnda puhastusvahendite firmat, kes õpetaks või juhendaks, kuidas päriselt peale rasket kutset nii roobasid kui autot puhastada. „Enamus vabatahtlikke päästjaid on tavaliselt aastalõpuseminariks aasta otsa rabelenud ja selline väike lõõgastus koos uute teadmiste saamisega on super,“ lisas Nagel.

Vilve Kirs
Ida päästekeskuse päästetöö büroo peaspetsialist