Veeohutus suvel
Selleks, et suvised veekogude äärsed koosviibimised ja jahutavad suplused jääksid ainult positiivselt meelde, hoia end ja oma lähedasi õnnetustest eemal.
- Ära jäta lapsi kunagi veekogu ääres järelvalveta. Uppuv laps ei tee häält, seega õpeta oma lapsele juba varakult selgeks ujumisoskus ja räägi veega seonduvatest ohtudest.
- Veesõidukiga veekogule minnes kanna alati päästevarustust. Õnnetusse sattudes on päästevesti väga raske või lausa võimatu selga panna. Peaaegu kõik veesõiduki õnnetuste ohvrid oleks elus, kui neil olnuks seljas päästevest.
- Sõpradega veekogu ääres viibides pea meeles, et kui tarbitakse ka alkoholi, siis inimesed ei pruugi oma võimeid adekvaatselt hinnata. Ära lase purjus sõpra vette!
- Enne vette minekut hinda alati kriitiliselt vee temperatuuri, läbipaistvust, sügavust, voolu, lainetust, veekogu kaldaid ja põhja tüüp. Ära hüppa tundmatus kohas vette!
Tegutsemine veeõnnetuste korral
Enda päästmisel:
- hüüa appi;
- püüa mitte sattuda paanikasse – ole rahulik ja ära rabele;
- vaata ringi ujuvate esemete järele;
- proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes;
- riided ja isegi saapad võivad sul aidata hõljuda veepinnal;
- kui kallas on lähedal, uju kaldale.
Paadist vette kukkumisel:
- hüüa appi ja püüa mitte sattuda paanikasse;
- proovi ronida paati ahtrist;
- hoia kinni paadi reelingust, samal ajal kui teine kaldale sõuab;
- kui paat läheb ümber, hoia paadist kinni või roni sellele.
Teiste abistamine
Sa võid osata põhivõtteid õnnetusse sattunud inimese päästmiseks veest, kuid ära unusta – sinu enda turvalisus ennekõike. Kui tekib väikseimgi kahtlus, et sa ei suuda abistada, kutsu professionaalne abi.
Abi kutsumine:
- hõika ümberkaudsed inimesed appi;
- kui kardad ise tegutseda, juhi kellegi tähelepanu toimuvale;
- basseinis, veepargis ja avalikus supelrannas kutsu vetelpäästjad või saada keegi teine seda tegema;
- kui abivajaja on vees – abista teda ja alles siis kutsu abi või saada kedagi samaaegselt abi järele või vastupidi;
- helista 112 ja anna teada, mis juhtus.
Kannatanu abistamisel kaldalt:
- ulata kannatanule mõni ese, näiteks tugev puuoks, aer, lauajupp vms, basseinides võib olla selleks spetsiaalne teivas;
- heida kõhuli basseini äärele või kaile ja ulatada abivajajale käsi;
- kui abivajaja on “käeulatuse” kaugusest väljas võid heita talle päästevahendi, näiteks päästerõnga, -poi või või viskeliini ja tõmmata kannatanu selle abil kaldale;
- kui ei ole päästevahendeid, viska ükskõik milline ujuv ese.
Kannatanu abistamisel vees:
- abista kannatanut vees, kui see on piisavalt madal ja sinu jalad ulatuvad põhja;
- ära mine vette kui vool, hoovus ja pehme põhi teevad kannatanu vedamise raskeks;
- jäta kannatanu ja enda vahele mingisugunegi ujuv-vahend;
- kui kannatanu on saanud ujuv-vahendist kinni, vea ta kaldale;
- kui kannatanu on teadvuseta, keera ta selili ja vea ta kaldale või basseini madalasse otsa;
- kui kannatanu on madalas vees, jalad põhjas ning suudab seista, aseta kannatanu üks käsi ümber oma kaela ja üle õla, haara risti tema käelabast ning aita ta veest välja;
- kui kannatanu on teadvuseta või väga raske, tuleb ta veest välja “lohistada”, selleks seisa tema taha, haara kaenlaalustest, toetades ta pea käsivartele;
- kui kannatanu libiseb ära, lukusta oma käed tema rinnal ning „lohista” ta kaldale.
