Lõhkeaine või lahingumoona leid

Müüt 1

Pommigrupp tuleb nii kaua. Ei jõua kohapeal ära oodata!

Pommigrupp on valves 24/7 ning reageerib igale sündmusele kohe. Kui ollakse hõivatud, siis täpsustatakse helistajaga leiu asukoht ja ohuaste. Alati on parem, kui leiu asukoht ette näidata, kuid kui see ei ole võimalik, siis palutakse helistajal lõhkekeha leiukoht märgistada ja pommigrupp selgitab täpse asukoha telefoni teel.

Müüt 2

Pommi leiust teatamine toob kaasa palju sekeldusi ja mine tea, ehk ka karistuse!

Vabatahtliku lõhkematerjali loovutamine ei too leidjale kaasa liigseid kohustusi. Leiust teatamine on vajalik ohu likvideerimiseks ning on seaduse järgi kodanikule kohustuseks. Lõhkematerjali vabatahtlik loovutamine ei toimu üksnes kampaania raames vaid aastaringselt.

Müüt 3

Mul on küll kahtlus, et tegemist võib olla ohtliku esemega kuid pole kindel. Igaks juhuks ei teata, ehk saan karistada kui ese ei osutu plahvatusohtlikuks!

Lõhkekehad on väga erineva suuruse, kuju ja välimusega. Pommigrupp ei eelda, et helistaja suudaks ohtu iseseisvalt identifitseerida, selleks demineerijad ongi. Juhuks kui ese ei osutu plahvatusohtlikuks siis mingit karistust helistajale sellest ei järgne.

Müüt 4

Roostes ja deformeerunud lõhkekehad ei ole nii ohtlikud kuna nad on nii vanad siis need enam ei tööta

Palju sõltub lõhkekeha ehitusest, kuid üldjuhul on tegelikkus vastupidine. Mida enam deformeerunud  ja roostes lõhkekeha on seda ohtlikum. Käivitusmehhanismi sees asuv tundlik lõhkeaine on sama töökorras ja ohtlik ka nüüd, kümneid aastaid hiljem. Kuigi käivitusmehhanism ei pruugi olla enam töökorras, võib väikseimgi pinnase või roostetüki poolt põhjustatud hõõrdumine selle siiski käivitada.

Müüt 5

Väiksemad lõhkekehad on vähem ohtlikud

Mida väiksem on üldjuhul lõhkekeha seda vähem on kaitsmeid selle rakendusmehhanismi töös. Seega on nad pigem ohtlikumad. Väiksemate lõhkekehade plahvatusmõjude ulatus ei ole küll suur, kuid see on piisav, et enda läheduses tappa või tekitada raskeid vigastusi.