Küttekolded
Igal talvel on kahjuks tuleõnnetusi, mille on põhjustanud üleköetud või järelevalveta jäetud küttekolded. Tulest alguse saanud õnnetusi on lihtne ennetada, kui oskad ohtu hinnata ning märkad probleemseid kohti.
Kütteperioodi eel ja ajal pea meeles
- Sinu kohustus on hoida hoone korsten ja tahmalõõrid pragudeta ja puhtad.
- Pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt. Liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid.
- Sina vastutad, et su kodu elektrijuhtmestik ja elektriline kodutehnika oleks terved ja korras.
- Suitsuandur aitab sul avastada tulekahju selle alguses.
- Sa ei tohi jätta kütte- ja soojendusseadmeid (pliite, ahje, katlaid, soojapuhureid jms) järelevalveta.
- Ära sulata külmunud torustikku lahtise tulega.
Puiduküttega püsielamus tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda aastas. Hooajalises elamus peab korstnapühkija käima üks kord enne kütteperioodi algust. Gaasikütteseadmeid tuleb puhastada üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.
Ahju peaks kütma kvaliteetse halupuuga. Kui küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale (okaspuu, pinnud jne), tuleb küttekeha tihedamini hooldada.
Küttesüsteemi tohib ehitada pottsepp, kellel on kutsetunnistus. Selle kehtivust tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrollida Kutseregistrist. Pottseppade kontakte on võimalik leida lehelt www.pottsepad.ee