Ohuteavitus ja sireenivõrgustik

Riikliku ohuteavituse süsteemi ehk EE-ALARM kasutamist, sealhulgas sireeniseadmete paigaldamist ja kasutuselevõttu, ning sellega seotud õigusi ja vastutust reguleerib hädaolukorra seadus. 

Olulisemad muudatused ohuteavituses 2025. aasta sügisel:

  • Viivitamtu ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib Päästeamet, kes saab seadusega ka õiguse riiklikku ohuteavituse süsteemi testida.
  • Aastaks 2028 peavad EE-ALARM süsteemiga liituma kõik massiteabevahendite, elektroonilise side, avalikus ruumis infoekraanide ja vähemalt 10 000 lõppkasutajaga riiklike mobiilirakenduste valdajad, et võimaliku ohu korral jõuaks oluline info kiiresti inimesteni.   

Lisaks peavad  kõik riigi- ja omavalitsusasutuste teenustujad ning elutähtsat teenust osutavate asutuste töötajad läbima elanikkonnakaitse koolituse, et nad oskaksid kriisiolukorras kiiresti reageerida, inimesi aidata ja hädavajalikud teenused töös hoida. 

ee-alarm mobiilis

Sireenivõrgustik

Päästeamet alustas ühtse üle-eestilise ohusireenide võrgustiku arendamisega 2022. aasta kevadel. 2025. aasta alguseks on sireenidega kaetud ca 65% Eesti rahvastikust, 22 asulas ja linnas ning Tallinna lähipiirkonna asulates.

Sireenid on üks osa riigi ohuteavituse terviksüsteemist nimega EE-ALARM. Need käivitatakse vahetu ohu puhul inimese elule, näiteks suurõnnetused, hädaolukorrad (nagu kiirgusõnnetus või õnnetus ohtlike kemikaalidega) või sõjaline oht. Sireene ei käivitada kunagi ilma info edastamiseta läbi teiste EE-ALARM ohuteavituse kanalite nagu ohualapõhine SMS või äpiteavitused. Küll on aga sireenid kriisiolukorras potentsiaalselt kõige esimesena käivituv kanal. 

Sireenide paigaldamisel tuginetakse asustustihedusele ning need on paigaldatud ka strateegilistele objektidele. Arendustööd sireenivõrgustikuga jätkuvad ka pärast esmase projektiplaani täitmist. Näiteks on plaanis kuuldeulatuse mõõtmised, toimepidevuse veelgi parem tõhustamine ning uute asukohtade planeerimine. 

Sireenipostide individuaalseid asukohti riik detailse kaardina ei avalda, kuigi enamik sireene on avalikus ruumis nähtavad. Seda põhjusel, et tegemist on riigikaitseliste objektidega aga ka seetõttu, et olenevalt olukorrast (näiteks linnaruumi muutumine) võib tekkida vajadus nende asukohti muuta. 

Sireenivõrgustikku projekti tellijaks on Päästeamet, tehnilist paigaldamist viib ellu Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. 

Sireenid on paigaldatud järgmistesse asulatesse: Tallinn ja selle lähiümbruse tiheasustusalad, Tartu, Narva, Pärnu, Võru, Paldiski, Sillamäe, Tapa, Jõhvi, Kohtla-Järve, Maardu (sh Muuga), Rakvere, Valga, Keila, Viljandi, Jõgeva, Põlva, Rapla, Kärdla, Kuressaare, Haapsalu ja Paide.