Kriisivalmidus Eestis paraneb: üha rohkem inimesi teab, kuidas kriisis toime tulla

Värske elanikkonna kriisivalmiduse teadlikkuse indeksuuring näitab, et Eesti inimeste teadmised ja valmisolek kriisidega toimetulekuks on aastaga tõusnud. Paranemist võib näha nii iseseisvalt hakkamasaamises, varjumisvõimekuses kui ka ohuolukorras tegutsemise oskustes.

Päästeameti tellitud uuring näitab, et järjest rohkem inimesi on kriisideks valmis vähemalt esmatasemel: kui varem oli selliseid inimesi 13%, siis nüüd on nende osakaal kasvanud 17%ni. Esma- ehk baastase näitab, et inimesel on olemas algteadmised ja -ettevalmistus, et kriisiolukorras õigesti tegutseda ning vähemalt esialgu iseseisvalt toime tulla.

"Kriisivalmidus ei tähenda üksikut tegevust või tagavara, vaid erinevate teadmiste, hoiakute ja oskuste kombinatsiooni. Positiivne on näha, et paranemine toimub mitmes valdkonnas korraga, mis näitab, et inimesed mõtlevad järjest enam läbi, kuidas võimalikes ohuolukordades toime tulla," ütles päästeameti peadirektori asetäitja Viktor Saaremets.

Uuringust selgub, et 49% Eesti leibkondadest hindab, et suudaks kriisiolukorras oma varude ja vahenditega hakkama saada vähemalt nädala. Aasta tagasi oli selliseid leibkondi 45%. Eriti märgatav on muutus muukeelsete leibkondade seas, kus seitse päeva või rohkem tuleks enda hinnangul toime iga neljas leibkond, 8% rohkem kui aasta varem.

Varjumiseks sobiv ruum on eluhoones olemas 26%l leibkondadest. Täiendavalt 31% teab ruumi, mida saaks varjumiseks kohandada, kuid seda pole tehtud. Seega üle poole leibkondadest omab enda hinnangul võimalust oma kodus varjuda. Aastaga on vastav näitaja tõusnud 6%. Samuti tunneb iga teine ära avaliku varjumiskoha tähise (tõus 45%lt 54%le).

Kasvanud on ka nende inimeste arv, kes teavad, et sireeni kuuldes tuleb varjuda siseruumi: 52% otsiks varjumiseks kas lähima või sobiliku siseruumi – aasta varem oli vastav näitaja kokku 44%. „Väga positiivne on, et aastaga on oluliselt vähenenud nende inimeste hulk, kes riigilt varjumiskorralduse saades läheksid siseruumist õue avalikku varjumiskohta otsima ning seaksid nii end täiendavasse ohtu: muutus on üle 10%,“ lisas Saaremets.

Vähemalt ühe õige ohuteavituse kanali oskas välja tuua 95% elanikest. Enim on aastaga tõusnud Eesti äpi kui ohuteavituskanali tuntus (+7%). Kõige paremini tuntakse EE-ALARM SMS-teavitust, ohusireene, mobiilirakendust „Ole valmis!“ ning Eesti äppi.

Kõige tõenäolisemaks ohuks peavad Eesti elanikud erakordseid ilmastikuolusid, küberrünnakut ning kommunaalteenuste (elekter, vesi, küte) pikemaajalisi katkestust – neid tõid välja vähemalt pooled elanikest. Vähemtõenäolisena nähakse massrahutusi ja tuumaõnnetusest tulenevat massilise saaste levikut.

Uuringu sihtrühma moodustasid 18–80-aastased Eesti Vabariigi alalised elanikud. Valimi suuruseks oli 2027 juhuvaliku teel leitud sihtrühma esindajat, keda küsitleti augustis ja septembris 2026. Uuringu viis päästeameti tellimusel läbi aktsiaselts Emor.

Uuringuga saab tutvuda päästeameti veebilehel www.rescue.ee/et/uuringud (pdf).