Omavalitsused on saanud kriisikindlamaks

Kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse tase on aastaga tõusnud veerandi võrra, selgus kohalike omavalitsuste 2023. aasta teenustasemete analüüsist. Kõige kriisikindlam on Harjumaa, suure hüppe on teinud väikesaared.

„Omavalitsused pööravad üha enam tähelepanu elanikele kriisi ajal abi andmisele – laiendavad kerksuskeskuste võrgustikku, loovad evakuatsioonikohti, kaasavad vabatahtlikke ja on kursis riskirühmadega, kellel on enim abi vaja. Rõõmustav on näha, et nii-öelda punaseid omavalitsusi, kus kriisiks valmistumisega ei tegeleta, sel aastal enam pole,“ sõnas päästeameti elanikkonnakaitse talituse juht Toomas Kääparin. „Oleme Päästeametis valmis omavalitsusi kriisivõimekuse arendamises igati toetama ning seetõttu oleme kaasanud ja kaasame ka sel aastal neid erinevatele õppustele, et harjutada koostööd ja ootamatustega toimetulekut. Lisaks hindame indeksi ning seniste koolituste ja õppuste põhjal, mida ja kuidas veel teha.“

Uuringu järgi on paranenud ka kriisijuhtimise ja -lahendamise ning kriisidest taastumise võimekus. Langenud on aga kriisireguleerimise nõuete täitmise näitaja, mis võib tuleneda ka dokumentide esitamise tähtaegade ületamisest. Kõige kõrgemaks hindavad omavalitsused oma riskikommunikatsiooni võimekust, mis on 2023. aasta andmetel kõrgeimal tasemel.

„On näha, et koolitused ja toetusvoorud aitavad omavalitsusi kriisikindluse saavutamisel hüpetega edasi – oleme viimastel aastatel korraldanud erinevaid seminare ja toetusvoore, et suurendada omavalitsuste riskikommunikatsiooni oskusi, toimepidevust ja kriisiks valmistumist,“ ütles Kääparin. „Järgnevatel aastatel tekivad paljudel omavalitsustel lisakohustused järelevalveks ja riskianalüüside loomiseks, kui nad saavad elutähtsa teenuse korraldajateks. Sellega kaasneb koolitusvajadus, nõustamine ja praktikasse rakendamine.“

Selle aasta oktoobris muudetakse hädaolukorra seadust ning edaspidi peavad riskianalüüsi ja kriisiplaani (HOLP) koostama kõik omavalitsused. Seni on kohustus olnud vaid 33 üle 10 000 elanikuga omavalitsusel. Samuti muutuvad kõik omavalitsused elutähtsa teenuse (vesi ja kanalisatsioon, kohalike teede sõidetavus ja kaugküte) korraldajateks.

Kääparin lisas, et kõige olulisem on omavalitsusjuhtide ja kogukondade soov midagi ära teha. „Aktiivseid tegutsejaid saame ise kõige paremini toetada. Esimene samm on riskide teadvustamine ja edasi juba lahenduste otsimine. Positiivsed üllatajad on näiteks väikesaared Kihnu, Ruhnu ja Vormsi, kes eelmise uuringu järgi olid punases, kuid on nüüd valmistumise tõsiselt ette võtnud ja muutunud vägagi kriisikindlaks. Lisaks on kõrgeima taseme kriisivalmiduses saavutanud ka Tallinn, Sillamäe, Rakvere linn ja vald, Harku, Jõelähtme ning Saue vald. Eeskujulikud omavalitsused on näidanud toimekust ja korrektsust. Lisaks reaalsetele tegevustele on oluline hoida ka paberimajandus korras ja pidada kinni tähtaegadest – nii saame kõige parema ülevaate ja ka paikapidavama kriisiindeksi näitaja.“

Tulemustega saab põhjalikumalt tutvuda portaalis minuomavalitsus.ee.