Päästeamet teeb muudatusi struktuuris ja töökorralduses

Alanud aastal muutub Päästeameti struktuur ja töökorraldus, et ühtlustada koormust ja tõsta palka. Ümberkorralduste käigus väheneb peamiselt juhtide arv, kellest enamikule pakutakse uut ametikohta.

„Väliskeskkond muutub kiiresti ja muutuma peab ka Päästeamet,“ sõnas Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. „Sarnaselt oleme oma struktuuri üle vaadanud iga viie aasta järel – ka 2011. ja 2016. aastal. Päästeametile on viimase viie aasta jooksul antud olulisi uusi ülesandeid – näiteks ulatuslik evakuatsioon ja muud riigikaitselised rollid, kriisideks valmistumine ja regionaalne kriisijuhtimine. Viime muudatustega oma tegevused kooskõlla nii ühiskonna kui ka organisatsiooni vajadustega, et jätkuvalt pakkuda parimat võimalikku teenust.“

Muudatused puudutavad ohutusjärelevalve korraldust, päästepiirkondade arvu ja struktuuri ning korrapidamisgruppe. Juhtide arvu väheneb ja nende töökoormus ühtlustub. Möödunud aastal viis Päästeamet ellu vajalikud muudatused ennetustöö valdkonnas, personalitöös ning halduse valdkonnas. „Peame säilitama konkurentsivõime tööturul ja organisatsioonis sees ning tõstma nende inimeste palka, kelle töökoormus suureneb. Tähtis on tagada organisatsiooni sees palgahierarhia, et töötajad oleksid motiveeritud ametiredelil tõusma. See on vajalik, et saaksime hoida ja enda juurde meelitada parimaid töötajaid ning pakkuda ka edaspidi pädevat ja kvaliteetset teenust,“ ütles Tammearu.

Tammearu kinnitas, et kõik muudatused on hoolikalt läbi kaalutud. „Ükskõik mis ümberkorraldusi teeme, ei tee Päästeamet järeleandmisi peamises: reageerime jätkuvalt sündmustele, kus ohus on inimeste elu, vara või keskkond, ja teeme seda tõhusalt. Samuti jätkub ennetustöö ning ohutusealased nõustamised.“

Kokku väheneb mulluste ja tänavuste ümberkorraldustega päästeametis 70 ametikohta ja neist 20 ei ole midagi asemele pakkuda. Ümberkorralduste käigus ei suleta ühtegi komandot ega pommigruppi, samuti ei koondata ühtegi päästjat ega demineerijat.

Ümberkorralduste sisu:
• korraldame ümber ohutusjärelevalve tööd (näiteks kemikaaliohutuse ekspertiis koondub Põhja ja Ida keskusse), et suureneks kompetents ja võtmeametikohtade palk ning seeläbi püsime konkurentsivõimelised erasektori teenusepakkujatega
• liidame Viljandi ja Valga päästepiirkonna, Põlva ja Võru päästepiirkonna, Tartu ja Jõgeva päästepiirkonna ning Rapla ja Järva päästepiirkonna
• kaotame eraldiseisvana Rakvere, Haapsalu, Võru, Paide ja Viljandi korrapidamisgrupi ning muudame Saaremaa korrapidamisgrupi töökorraldust (koduvalve) ning seeläbi ühtlustame korrapidamisgruppide koormust - korrapidajatele pakume meeskonnavanema kohta. Allesjäävaid korrapidamisgruppe võimestame lisatööjõuga
• muudame mitmete päästekomandode juhtimist ja viime kahe komando juhtimise ühe pealiku alla

Ümberkorraldused ei ole seotud riikliku kärpekavaga, kus Päästeametil oli ülesanne hoida kokku 1,1 miljonit eurot. Kärpekava raames lõppes kodude tuleohutuse projekt ning vähenes majanduskulude ja investeeringute maht.